Estonian subtitles for clip: File:Class 01 Reading Marx's Capital Vol I with David Harvey.webm

1
00:00:01,569 --> 00:00:02,840
» NEIL SMITH: Teid ootab ees midagi head.

2
00:00:02,084 --> 00:00:06,503
Vestleme David Harvey'ga

3
00:00:07,259 --> 00:00:08,314
loengutest, mida ta on andnud

4
00:00:08,809 --> 00:00:11,300
umbes 40 aastat

5
00:00:11,003 --> 00:00:13,622
"Kapitali" kohta. Mina olen Neil Smith.

6
00:00:13,919 --> 00:00:18,920
Õpetan antropoloogiat ja geograafiat
New Yorgi Ülikoolis

7
00:00:19,019 --> 00:00:21,640
ja David on olnud mulle kolleegiks
tema siiatulekust saati,

8
00:00:21,064 --> 00:00:24,623
aga palju aega enne seda

9
00:00:25,199 --> 00:00:29,280
olin ma Davidi tudeng Baltimore'i
ülikoolis,

10
00:00:30,009 --> 00:00:33,180
ja seal

11
00:00:33,018 --> 00:00:37,022
lugesin "Kapitali" esmakordselt läbi

12
00:00:37,058 --> 00:00:41,062
koos Davidiga.
David, mis inspireeris teid

13
00:00:41,062 --> 00:00:43,157
lugema "Kapitali",
eeldatavasti

14
00:00:44,057 --> 00:00:46,083
70ndate alguses?

15
00:00:46,083 --> 00:00:47,179
» DAVID HARVEY: See oli üks neist

16
00:00:48,079 --> 00:00:49,148
ajaloolistest momentidest, mil

17
00:00:50,048 --> 00:00:52,136
see tundus õigena.

18
00:00:53,036 --> 00:00:55,132
Saabusin Inglismaalt,

19
00:00:56,032 --> 00:00:59,077
otse laevaga '69. aastal.

20
00:00:59,077 --> 00:01:00,086
Saabusin Baltimore'i,

21
00:01:01,067 --> 00:01:06,125
kus 1968. aastal olid olnud
vägivallapuhangud

22
00:01:07,025 --> 00:01:10,124
Martin Luther Kingi mõrvamise järel.

23
00:01:11,024 --> 00:01:14,066
Kodanikuõiguste küsimused olid aktuaalsed,

24
00:01:14,066 --> 00:01:17,075
rassism oli silmanähtav,

25
00:01:17,075 --> 00:01:19,153
käis Vietnami sõda

26
00:01:20,053 --> 00:01:21,097
ja sõjavastased protestid

27
00:01:21,097 --> 00:01:23,103
olid muutumas intensiivseks,

28
00:01:24,003 --> 00:01:27,062
see oli segadusterohke aeg…

29
00:01:27,062 --> 00:01:28,156
Ma mäletan et,

30
00:01:29,056 --> 00:01:31,133
detsembris 1969,

31
00:01:32,033 --> 00:01:36,035
Chicagos mõrvati Fred Hampton,

32
00:01:36,053 --> 00:01:37,092
Mustade Pantrite juht

33
00:01:37,092 --> 00:01:38,661
ja veidi aega hiljem -

34
00:01:39,489 --> 00:01:41,700
mais 1970, toimusid

35
00:01:41,007 --> 00:01:44,011
tapmised Kent State'i ülikoolis.

36
00:01:44,074 --> 00:01:47,102
Toimus tohutu tudengistreik
üle kogu maa.

37
00:01:48,002 --> 00:01:52,010
Pärast seda toimusid
protestijate tapmised Jackson State'i ülikoolis.

38
00:01:52,001 --> 00:01:57,088
Nii et see oli väga-väga
pöörane aeg.

39
00:01:57,097 --> 00:01:58,136
Arvan, et

40
00:01:59,009 --> 00:02:03,020
minu jaoks oli probleemiks,
et me ei osanud sellest aru saada

41
00:02:03,119 --> 00:02:07,290
või seda seletada.

42
00:02:07,029 --> 00:02:11,080
Olin õppinud sotsiaalteadlaseks,
aga ei suutnud leida raamistikku, mis

43
00:02:11,008 --> 00:02:12,707
kõike toimuvat hõlmaks.

44
00:02:13,499 --> 00:02:17,503
Nii ütlesingi mõnele üliõpilasele:
'Miks mitte lugeda "Kapitali"?

45
00:02:17,539 --> 00:02:18,770
Sest see on veel lugemata raamat,

46
00:02:18,077 --> 00:02:19,976
vahest on seal midagi,

47
00:02:20,669 --> 00:02:21,980
mis aitaks.'

48
00:02:21,098 --> 00:02:24,947
Istusimegi mõnedega maha ja
lugesime seda koos.

49
00:02:25,829 --> 00:02:29,924
Nii see algaski. Ning pärast
ühekordset lugemist

50
00:02:30,779 --> 00:02:31,861
saime sellest raamatust täiesti valesti aru,

51
00:02:32,599 --> 00:02:34,645
täiesti valesti.
Nüüd tagasi vaadates

52
00:02:35,059 --> 00:02:38,103
oleks mul piinlik kuulata, mida me selle
raamatu kohta esimesel aastal rääkisime.

53
00:02:38,499 --> 00:02:42,517
Justkui üks pime juhataks teist
läbi selle tohutu teksti.

54
00:02:42,679 --> 00:02:44,762
Me ei teadnud, mida tegime
ja siis mõtlesime: "Tegime seda üks kord,

55
00:02:45,509 --> 00:02:48,577
teeme seda jällegi, sest me pole
ilmselgelt asjast õieti aru saanud".

56
00:02:49,189 --> 00:02:51,250
Üks asi, mida ma siiski
olin mõistnud:

57
00:02:51,799 --> 00:02:55,855
"Kapitalist" on võimalik aru saada
ainult siis, kui jõuad selle lõppu.

58
00:02:56,359 --> 00:02:58,950
On äärmiselt raske alustada

59
00:02:58,095 --> 00:02:59,124
» NEIL SMITH: Jah.

60
00:02:59,979 --> 00:03:01,986
» DAVID HARVEY: …täielikult selge mõistmisega.

61
00:03:02,049 --> 00:03:04,053
Teisel aastal otsustasime
uuesti proovida

62
00:03:04,449 --> 00:03:05,800
ja tegimegi seda.

63
00:03:05,008 --> 00:03:07,217
Mõtlesin endamisi:

64
00:03:08,009 --> 00:03:10,700
huvitav, nüüd hakkasin nägema
ilmnevat raamistikku,

65
00:03:10,007 --> 00:03:15,046
mis aitab toimuvat selgitada.
Ning mõtlesin, et sedasi tuleks jätkata.

66
00:03:15,739 --> 00:03:18,010
Ja seal oli teisi inimesi

67
00:03:18,001 --> 00:03:21,070
nagu mina, kes vajasid mingit
raamistikku ja niiviisi

68
00:03:21,079 --> 00:03:22,154
samm-sammult

69
00:03:22,829 --> 00:03:25,851
hakkasin ütlema:
teen seda siis iga aasta.

70
00:03:26,049 --> 00:03:29,105
Loomulikult üks asi, mis juhtub,
kui sa seda teed, on,

71
00:03:29,609 --> 00:03:32,677
et järsku hakatakse sind
marksistiks kutsuma.

72
00:03:33,289 --> 00:03:36,366
Mul polnud aimugi, mis asi on marksist
ja ega ma eriti

73
00:03:37,059 --> 00:03:40,067
hoolinudki algul - kuid järsku,
lihtsalt selle raamatu lugemise tõttu

74
00:03:40,139 --> 00:03:42,154
ja selle tõsiselt võtmise tõttu,

75
00:03:42,289 --> 00:03:45,331
selle tõttu, et tahad maailmast aru saada
sellest vaatepunktist,

76
00:03:45,709 --> 00:03:48,773
leiad end järsku poliitilisesse
nurka surutuna. Ja mõne aja pärast ütled:

77
00:03:49,349 --> 00:03:54,352
Kui nii, siis nii.

78
00:03:54,649 --> 00:03:56,682
» NEIL SMITH: Oleks kasulik, kuna

79
00:03:56,979 --> 00:03:59,067
tulevad loengud,

80
00:03:59,859 --> 00:04:02,680
et Te annaks kerge ülevaate,

81
00:04:02,068 --> 00:04:03,637
arutluse,

82
00:04:04,249 --> 00:04:11,290
mis on Teie meelest "Kapitali"
1. köite põhipunktid.

83
00:04:11,029 --> 00:04:14,968
» DAVID HARVEY: Üks hea asi,
mida tuleks teha,

84
00:04:15,229 --> 00:04:16,242
ja üks põhjus,

85
00:04:16,359 --> 00:04:20,750
miks mul on olnud mõnus sel
viisil kursust teha, on,

86
00:04:20,075 --> 00:04:23,964
et paljud on käinud kursustel,
kus õpetatakse veidi Marxi,

87
00:04:24,639 --> 00:04:28,870
veidi Weberit, Durkheimi jne., või on
nad lugenud Marxi katkendeid,

88
00:04:28,087 --> 00:04:30,162
kuid pole kunagi "Kapitali" lugenud kui raamatut.

89
00:04:31,062 --> 00:04:35,143
See on fantastiline kirjanduslik ehitis.
Nii et üks asi, mida ma

90
00:04:36,043 --> 00:04:37,752
rõhutaks, on -

91
00:04:38,139 --> 00:04:40,160
see on hea lugemine!

92
00:04:40,349 --> 00:04:44,406
Kui ületad keelelised raskused
ja omandad mõisted,

93
00:04:44,919 --> 00:04:50,120
on see väga dünaamiline
kirjatükk, mis voolab hästi.

94
00:04:50,012 --> 00:04:54,084
Ja see voolab alguspunktist,
milleks on lihtne idee kaubast.

95
00:04:54,084 --> 00:04:58,119
Lähete poodi, leiate kauba,
ostate selle, viite koju, sööte seda,

96
00:04:59,019 --> 00:05:03,458
kannate seda, mida iganes.

97
00:05:03,629 --> 00:05:08,710
Ja alustades sellega, mida me kõik tunneme,
viib see raamat meid samm-sammult,

98
00:05:08,071 --> 00:05:10,010
läbivalt,

99
00:05:10,649 --> 00:05:13,734
kapitalistliku majanduse lahtiharutamiseni.

100
00:05:14,499 --> 00:05:20,500
See toob välja hämmastavaid perspektiive,
näiteks miks on olemas

101
00:05:20,509 --> 00:05:24,150
töötus, või miks käib võitlus

102
00:05:24,015 --> 00:05:26,029
aja pärast, miks on nii, et

103
00:05:26,029 --> 00:05:28,048
kapitalistid püüavad alati

104
00:05:28,309 --> 00:05:30,331
teilt aega ära võtta,

105
00:05:30,529 --> 00:05:33,270
miks elame maailmas,

106
00:05:33,027 --> 00:05:34,105
mis on

107
00:05:35,005 --> 00:05:39,009
korraldatud ümber kindla
ajalikkuse mõiste,

108
00:05:39,009 --> 00:05:43,015
ja millised on sellega
seotud rõhumised.

109
00:05:43,015 --> 00:05:46,844
See on uskumatult paljastav teos.

110
00:06:05,036 --> 00:06:08,775
Selle kursuse eesmärk on

111
00:06:09,099 --> 00:06:14,108
teid seda raamatut lugema panna,

112
00:06:14,189 --> 00:06:18,189
lugema nii palju kui võimalik
Marxi enda tingimustel,

113
00:06:18,189 --> 00:06:20,257
mis võib tunduda naeruväärsena, kuna,

114
00:06:20,869 --> 00:06:21,961
kui te pole raamatut lugenud,

115
00:06:22,789 --> 00:06:23,888
ei tea te, mis tema

116
00:06:24,779 --> 00:06:25,876
tingimused on.

117
00:06:26,749 --> 00:06:31,630
Üks tema tingimus on, et te loeksite.

118
00:06:31,063 --> 00:06:34,912
Seega omandate sellest
loengust rohkem,

119
00:06:35,479 --> 00:06:37,566
kui enne loete määratud materjali,

120
00:06:38,349 --> 00:06:41,417
selle asemel, et lihtsalt kuulata.

121
00:06:42,029 --> 00:06:46,080
Selleks on ka teine põhjus,
nimelt -

122
00:06:46,008 --> 00:06:49,657
te peate alatasa pingutama

123
00:06:49,729 --> 00:06:52,990
millestki aru saamiseks.

124
00:06:52,099 --> 00:06:55,101
Sellega ise vaeva nähes

125
00:06:56,019 --> 00:06:58,208
saabute te

126
00:06:58,379 --> 00:06:59,880
arusaamisele Marxi seisukohtadest

127
00:06:59,088 --> 00:07:03,152
ja nende tähendusest teile. See
on suhe teie ja raamatu vahel,

128
00:07:04,052 --> 00:07:06,501
teie ja teksti vahel,

129
00:07:06,969 --> 00:07:07,860
mida tahan

130
00:07:07,086 --> 00:07:10,925
julgustada.

131
00:07:11,699 --> 00:07:13,704
Siiski on seda tehes

132
00:07:13,749 --> 00:07:17,784
tõke, mis tuleb sellest, et

133
00:07:18,099 --> 00:07:22,155
tekstile on väga raske läheneda ilma
mingite eelarvamusteta. Igaüks on

134
00:07:22,659 --> 00:07:25,050
kuulnud Karl Marxist

135
00:07:25,005 --> 00:07:30,164
ja igaüks teab mõisteid
marksism ja marksist,

136
00:07:30,209 --> 00:07:33,226
ning on mitmeid kõrvaltähendusi

137
00:07:33,379 --> 00:07:35,392
seoses nende sõnadega.

138
00:07:35,509 --> 00:07:41,370
Tahan, et te prooviksite algul
kõrvale jätta paljud need

139
00:07:41,037 --> 00:07:43,356
etteantud eeldused, paljud

140
00:07:43,689 --> 00:07:46,695
asjad, mida arvate Marxist teadvat,
ja lihtsalt lugeda teksti,

141
00:07:47,289 --> 00:07:51,378
et teada saada, mida ta
päriselt öelda tahtis.

142
00:07:52,179 --> 00:07:55,184
See loomulikult

143
00:07:55,229 --> 00:07:59,270
pole kerge paljude teiste
põhjuste tõttu, millest

144
00:07:59,027 --> 00:08:03,436
tahaksin sissejuhatusena rääkida.

145
00:08:03,679 --> 00:08:06,870
Üks eeldusi,
millega me kipume

146
00:08:06,087 --> 00:08:08,168
taolisele tekstile lähenema,

147
00:08:09,068 --> 00:08:12,161
tuleneb meie enda erilisest
intellektuaalsest ajaloost ja

148
00:08:13,061 --> 00:08:16,900
intellektuaalsest arengust.

149
00:08:17,449 --> 00:08:20,505
Näiteks inimestele
magistri- või doktoriõppes

150
00:08:21,009 --> 00:08:26,033
määravad selliseid intellektuaalseid arenguid
tihti teadusharude aparaadid,

151
00:08:26,249 --> 00:08:27,530
teadusharude kaalutlused

152
00:08:27,053 --> 00:08:29,692
ja probleemid.

153
00:08:30,169 --> 00:08:32,580
Nii kaldutakse

154
00:08:32,058 --> 00:08:36,105
seda teksti lugema
vastava teadusharu vaatepunktist.

155
00:08:37,005 --> 00:08:42,072
Marxi puhul on suurepärane see, et
ta poleks mingis aines akadeemikuks saanud,

156
00:08:42,072 --> 00:08:45,109
ja kui tahate teda õigesti lugeda,
unustage akadeemilised püüdlused

157
00:08:46,009 --> 00:08:48,013
omaenda alal;

158
00:08:48,013 --> 00:08:51,060
loomulikult mitte pikemas pespektiivis,
vaid selle kursuse jaoks.

159
00:08:51,006 --> 00:08:52,081
Peate mõtlema,

160
00:08:53,035 --> 00:08:54,043
millest

161
00:08:54,043 --> 00:08:57,140
ta räägib, iseseisvalt

162
00:08:58,004 --> 00:09:02,091
omaenese teadusharu raamistikust,

163
00:09:03,027 --> 00:09:07,080
Teine põhjus on,
et see on hämmastavalt rikas

164
00:09:07,008 --> 00:09:09,094
raamat oma viidete poolest.

165
00:09:10,066 --> 00:09:13,155
Viited Shakespeare'ile,
vanakreeklastele, Balzacile,

166
00:09:14,055 --> 00:09:17,074
viited hulgale majandusteadlastele,
filosoofidele,

167
00:09:17,074 --> 00:09:20,110
antropoloogidele ja nii edasi.
Teiste sõnadega -

168
00:09:21,001 --> 00:09:22,083
Marx kasutab

169
00:09:22,092 --> 00:09:25,095
tohutut hulka allikaid,

170
00:09:25,095 --> 00:09:29,098
ning tänu sellele võib teil olla põnev otsida,

171
00:09:29,098 --> 00:09:31,114
mis need allikad on.

172
00:09:32,014 --> 00:09:36,070
Tegelikult on osa neist päris raske leida,
olen uurinud seda asja kaua.

173
00:09:36,007 --> 00:09:40,062
Kuid on väga erutav,
kui hakkad nägema

174
00:09:41,025 --> 00:09:42,364
mingeid

175
00:09:42,589 --> 00:09:44,656
seoseid. Näiteks, kui ma alustasin
õpetamist, polnud ma lugenud paljusid

176
00:09:45,259 --> 00:09:48,850
Balzaci romaane, kuid neid hiljem
lugedes ütlesin endamisi:

177
00:09:48,085 --> 00:09:50,169
'Ah siit võttis Marx selle!'

178
00:09:51,069 --> 00:09:54,155
Ja järsku näed kõiki neid viise,
kuidas ta laenab

179
00:09:55,055 --> 00:09:56,140
kogemuslikust maailmast,

180
00:09:57,004 --> 00:10:00,021
mis on täis Goethet,
Shakespeare'i ja teisi.

181
00:10:00,057 --> 00:10:00,151
Nii et see on väga

182
00:10:01,051 --> 00:10:04,053
rikas tekst, ja te hakkate
seda hindama

183
00:10:04,071 --> 00:10:05,720
rohkem,

184
00:10:06,359 --> 00:10:08,860
kui te ei küsi endilt pidevalt:

185
00:10:08,086 --> 00:10:10,094
"Kellele ta viitab?" või "Mis

186
00:10:11,066 --> 00:10:13,138
majandusteadlasest ta räägib?" jne.

187
00:10:14,038 --> 00:10:16,126
Sellisel moel lugedes avastate
ka seda, et

188
00:10:17,026 --> 00:10:19,093
tegelikult on see väga huvitav raamat.

189
00:10:19,093 --> 00:10:21,146
See on võluv raamat.

190
00:10:22,046 --> 00:10:25,098
Siin kohtame muidugi veel üht
sorti eelarvamusi, sest

191
00:10:25,098 --> 00:10:27,166
paljud on juba tuttavad

192
00:10:28,066 --> 00:10:30,102
mõnede Marxi kirjutistega.

193
00:10:31,002 --> 00:10:34,008
Võib-olla lugesite keskkoolis
"Kommunistlikku manifesti".

194
00:10:34,062 --> 00:10:37,071
Võib-olla olete läbinud
kursuse nimega

195
00:10:37,071 --> 00:10:40,088
"Sissejuhatus ühiskonnateooriasse",
kus kulutasite 2 nädalat Marxile,

196
00:10:40,088 --> 00:10:45,146
2 nädalat Weberile, Durkheimile
ja teistele tegelastele.

197
00:10:46,046 --> 00:10:48,091
Vahest olete lugenud
katkendeid "Kapitalist".

198
00:10:48,091 --> 00:10:53,100
Kuid "Kapitalist" katkendite lugemine
on täiesti erinev selle raamatuna lugemisest,

199
00:10:54,000 --> 00:10:58,269
sest need katkendlikud jupikesed

200
00:10:58,269 --> 00:11:02,270
moodustavad palju suurema ja
laiema narratiivi,

201
00:11:02,027 --> 00:11:05,043
ja tahaksin, et te saaksite
rohkem aimu,

202
00:11:05,043 --> 00:11:10,117
mis on see suurem narratiiv ja
kontseptsioon,

203
00:11:11,017 --> 00:11:13,104
sest sellist lugemist tahaks Marx ise.
Talle ei meeldiks,

204
00:11:14,004 --> 00:11:15,023
kui keegi ütleks:

205
00:11:15,023 --> 00:11:18,100
"Võta siit peatükist katkend" või
"Loe seda peatükki",

206
00:11:19,000 --> 00:11:20,008
et nii Marxist aru saada.

207
00:11:20,008 --> 00:11:23,014
Ja ta oleks kindlasti tauninud tõika,
et talle pühendatakse kolm nädalat

208
00:11:23,068 --> 00:11:24,129
sissejuhatuses ühiskonnateooriasse.

209
00:11:25,029 --> 00:11:27,044
Ka teie peaksite seda taunima,

210
00:11:27,044 --> 00:11:29,128
sest nõnda saate Marxist pildi

211
00:11:30,028 --> 00:11:31,107
mis on radikaalselt erinev

212
00:11:32,007 --> 00:11:35,029
sellest, mille saate,

213
00:11:35,029 --> 00:11:38,060
lugedes Marxi "Kapitali"

214
00:11:38,006 --> 00:11:42,058
Teine asi on see, mis juhtub
teadusharude vaatepunktist.

215
00:11:43,012 --> 00:11:49,014
Väga sageli kooskõlastavad
inimesed oma arusaamad

216
00:11:49,032 --> 00:11:52,093
konkreetse teadusharu
vaatenurgaga. Nad ütlevad:

217
00:11:52,093 --> 00:11:55,138
'Ma ei mõista majandust, seega

218
00:11:56,038 --> 00:11:58,119
ei viitsi ma jälgida
majanduslikke argumente,

219
00:11:59,019 --> 00:12:00,020
vaatlen vaid

220
00:12:00,002 --> 00:12:01,621
filosoofilisi argumente.'

221
00:12:01,819 --> 00:12:02,819
Ja tegelikult

222
00:12:02,819 --> 00:12:04,830
on väga huvitav lugeda

223
00:12:04,083 --> 00:12:06,146
Marxi sellisel viisil.

224
00:12:07,046 --> 00:12:10,129
Olen seda kursust õpetanud
iga aasta alates 1971. a.,

225
00:12:11,029 --> 00:12:12,078
välja arvatud üks aasta.

226
00:12:12,078 --> 00:12:16,124
Mõnel aastal olen seda õpetanud
kahel, mõnel aastal kolmel korral.

227
00:12:17,024 --> 00:12:20,088
Esimestel aastatel õpetasin
seda igasugustele

228
00:12:20,088 --> 00:12:21,131
eri gruppidele.

229
00:12:22,031 --> 00:12:23,067
Ühel aastal

230
00:12:23,067 --> 00:12:26,143
kogu filosoofiaosakonnale

231
00:12:27,043 --> 00:12:29,562
Morgan State'i ülikoolist,

232
00:12:29,949 --> 00:12:33,690
teisel korral inglise keele osakonnale
Johns Hopkinsi ülikoolist.

233
00:12:33,069 --> 00:12:33,958
Kolmandal korral

234
00:12:34,579 --> 00:12:38,960
majanduse õppijatele jne.
Ja mulle oli hämmastav,

235
00:12:38,096 --> 00:12:42,117
et iga eri grupp nägi
selles erinevaid asju.

236
00:12:43,017 --> 00:12:46,054
Tegelikult õppisin tekstist palju,
kui võtsin seda läbi koos

237
00:12:46,054 --> 00:12:49,067
eri teadusharusid esindavate gruppidega,

238
00:12:49,067 --> 00:12:52,068
ehkki vahel ajas see ka ahastusse.

239
00:12:52,068 --> 00:12:54,110
Ühel aastal, näiteks,

240
00:12:55,001 --> 00:13:00,084
tegin seda koos inimestega Johns Hopkinsi
võrdleva kirjanduse osakonnast,

241
00:13:00,093 --> 00:13:02,100
umbes seitsmega.

242
00:13:03,063 --> 00:13:06,129
Alustasime esimese peatükiga

243
00:13:07,029 --> 00:13:10,104
ja veetsime kogu semestri selle juures.

244
00:13:11,004 --> 00:13:14,071
See ajas mu hulluks. Ütlesin: 'Peame minema
tööpäeva küsimuse juurde', jne.,

245
00:13:14,071 --> 00:13:16,390
mis on väga tähtsad teemad,
aga nemad ütlesid:

246
00:13:17,029 --> 00:13:20,690
'Ei, ei, me peame sellest õieti aru saama.'
'Mida ta

247
00:13:20,069 --> 00:13:23,087
tegelikult väärtuse all silmas peab?
Mis on rahakaup?

248
00:13:23,087 --> 00:13:25,089
Milles seisneb fetiš?' jne.

249
00:13:26,007 --> 00:13:27,009
Ja tuli välja…

250
00:13:27,027 --> 00:13:30,083
Küsisin: 'Miks te seda kõike teete?'
Nad vastasid: 'Töötame kellegi traditsioonis…',

251
00:13:30,083 --> 00:13:32,932
kellest ma toona kuulnudki ei olnud
ja kellest arvasin,

252
00:13:33,679 --> 00:13:37,430
et ta on idioot, kuna tuli
välja sedasorti asi.

253
00:13:37,043 --> 00:13:39,098
Mehe nimi oli Jacques Derrida,

254
00:13:39,098 --> 00:13:43,124
ta veetis palju aega Baltimore'is
hilistel 1960ndate ja varastel

255
00:13:44,024 --> 00:13:47,046
1970ndatel, ja tal oli

256
00:13:47,046 --> 00:13:50,089
suur mõju võrdleva kirjanduse osakonnas.

257
00:13:50,089 --> 00:13:52,110
Üks asi, millest ma hiljem

258
00:13:53,001 --> 00:13:55,006
selle kohta mõtlesin, oli…

259
00:13:55,015 --> 00:13:59,108
Nad õpetasid mind hoolikalt
tähele panema Marxi keelekasutust;

260
00:14:00,008 --> 00:14:04,104
mida ja kuidas ta ütleb, mida ta sellega
mõtleb, või mida ta välja jätab,

261
00:14:05,004 --> 00:14:08,016
kõik see on samuti väga tähtis.

262
00:14:08,016 --> 00:14:12,080
Seega olen nüüd väga tänulik
tollele grupile,

263
00:14:12,008 --> 00:14:15,081
välja arvatud see, et ma ei näi
enam idioodina

264
00:14:16,053 --> 00:14:18,127
Jacques Derrida mittetundmise tõttu.

265
00:14:19,027 --> 00:14:23,038
See mõjutas mind väga,

266
00:14:23,038 --> 00:14:27,117
et oli too grupp, kellega
võtsime läbi esimese peatüki

267
00:14:28,017 --> 00:14:29,110
ülipõhjalikult,

268
00:14:30,001 --> 00:14:33,027
analüüsides iga sõna, lauset,
lausetevahelisi

269
00:14:33,036 --> 00:14:34,091
seoseid, jne…

270
00:14:34,091 --> 00:14:37,186
Loomulikult tahame teiega tööpäevani jõuda,

271
00:14:38,086 --> 00:14:40,855
ja vaadelda kogu 1. raamatut.
Me ei veeda kogu aega

272
00:14:41,629 --> 00:14:43,090
1. peatükil.

273
00:14:43,009 --> 00:14:46,058
Aga erinevad distsiplinaarsed
vaatenurgad mõjuvad valgustavalt,

274
00:14:46,058 --> 00:14:50,130
sest Marx kirjutas "Kapitali"

275
00:14:51,003 --> 00:14:55,062
paljudest eelmainitud vaatenurkadest.

276
00:14:55,089 --> 00:14:55,161
Ja me peame

277
00:14:56,061 --> 00:14:57,128
mõistma,

278
00:14:58,028 --> 00:15:03,033
kuidas need erinevad vaatenurgad
tekstis ristuvad

279
00:15:03,033 --> 00:15:05,041
"Kapitalis"

280
00:15:06,013 --> 00:15:08,016
on kolm peamist

281
00:15:08,043 --> 00:15:10,055
inspiratsiooni valdkonda,

282
00:15:10,055 --> 00:15:13,079
ja neid paneb liikuma

283
00:15:13,079 --> 00:15:18,094
Marxi sügav pühendumus

284
00:15:18,094 --> 00:15:21,100
kriitilisele teooriale ja analüüsile.

285
00:15:22,054 --> 00:15:27,089
Suhteliselt noorena kirjutas ta
ühele oma toimetuskolleegile

286
00:15:27,089 --> 00:15:29,107
ühes Saksa ajalehes.

287
00:15:30,007 --> 00:15:35,036
Kirjatüki pealkiri on:
"Kõige olemasoleva halastamatu kriitika".

288
00:15:35,036 --> 00:15:40,044
Tagasihoidlik kirjutis, mida soovitan teil lugeda,

289
00:15:40,044 --> 00:15:42,078
sest see on kütkestav.

290
00:15:42,078 --> 00:15:44,164
Ta ei ütle seal, et

291
00:15:45,064 --> 00:15:46,068
kõik on

292
00:15:46,068 --> 00:15:50,080
rumalad, et ründab
ja kritiseerib kõike nõrkemiseni.

293
00:15:50,008 --> 00:15:50,107
Ei -

294
00:15:51,079 --> 00:15:52,176
ta ütleb,

295
00:15:53,076 --> 00:15:56,105
et on olnud palju tõsiseid ja väga
hoolikalt maailma asjade üle

296
00:15:57,005 --> 00:15:58,076
arutlevaid inimesi,

297
00:15:58,076 --> 00:16:04,083
ja et nende arusaamad maailmas
toimuvast on meie ressurss.

298
00:16:04,083 --> 00:16:08,154
Kriitiline meetod võtab
need arusaamad

299
00:16:09,054 --> 00:16:14,108
ja nendega töötades muudab
nad millekski erinevaks.

300
00:16:15,008 --> 00:16:18,020
Üks tema hilisem ütlus
selgitab tema meetodit

301
00:16:18,002 --> 00:16:19,057
suurepäraselt:

302
00:16:19,075 --> 00:16:23,122
selle muutmise viis
seisneb selles, et

303
00:16:24,022 --> 00:16:26,501
võtta radikaalselt erinevad mõistelised kivid

304
00:16:26,699 --> 00:16:32,370
ja luua neist hõõrumisega
revolutsiooniline tuli.

305
00:16:32,037 --> 00:16:36,079
Seda ta teebki: ta võtab
äärmiselt erinevad traditsioonid,

306
00:16:36,079 --> 00:16:37,134
lükkab need kokku,

307
00:16:38,034 --> 00:16:39,080
hõõrub neid koos,

308
00:16:39,008 --> 00:16:43,024
ja loob täiesti uue
teadmisraamistiku.

309
00:16:43,096 --> 00:16:46,179
Nagu ta ütleb ühes eessõnas "Kapitalile":

310
00:16:49,067 --> 00:16:51,135
kui püüda luua uus
teadmiste süsteem,

311
00:16:52,035 --> 00:16:55,079
peab ümber muutma kogu mõisteaparaadi,

312
00:16:55,079 --> 00:16:59,087
ümber kujundama kogu uurimismeetodi.

313
00:17:00,059 --> 00:17:04,408
Kolm mõistelist kivi,
mida Marx "Kapitalis" kokku hõõrub,

314
00:17:04,939 --> 00:17:07,110
on järgmised:

315
00:17:07,011 --> 00:17:09,480
Esiteks -

316
00:17:09,579 --> 00:17:12,180
poliitiline ökonoomia.

317
00:17:12,018 --> 00:17:17,064
18. sajandi ja varase 19.
sajandi poliitiline ökonoomia..

318
00:17:17,064 --> 00:17:19,101
See on peamiselt inglise päritoluga,

319
00:17:20,001 --> 00:17:22,060
ehkki mitte ainult.

320
00:17:22,006 --> 00:17:27,053
Locke'ist, Hobbes'ist ja Hume'ist
Adam Smithi, Ricardo ja Malthuseni,

321
00:17:28,007 --> 00:17:32,018
Lisaks trobikond teisi,
nagu Steuart.

322
00:17:32,018 --> 00:17:35,025
Kõiki neid inimesi

323
00:17:35,088 --> 00:17:38,173
kritiseerib ta väga põhjalikult

324
00:17:39,073 --> 00:17:44,104
"Lisaväärtusteooriate" kolmes köites.

325
00:17:45,004 --> 00:17:48,006
Tal polnud skännerit, internetti
ja muud taolist,

326
00:17:48,024 --> 00:17:51,024
seega kopeeris ta käsitsi

327
00:17:51,024 --> 00:17:52,098
pikki katkendeid Adam Smithilt,

328
00:17:52,098 --> 00:17:53,177
millele seejärel kirjutas kommentaari.

329
00:17:54,077 --> 00:17:58,129
Sama ka Steuartiga -

330
00:17:59,029 --> 00:18:03,030
jällegi, pikkade kommentaaridega.

331
00:18:03,039 --> 00:18:07,045
Seda tegutsemisviisi kutsutakse
tänapäeval dekonstruktsiooniks.

332
00:18:07,099 --> 00:18:09,121
Õppisin

333
00:18:10,021 --> 00:18:12,095
"Lisaväärtusteooriaid" uurides

334
00:18:12,095 --> 00:18:15,117
argumentide sellist dekonstrueerimist.

335
00:18:16,017 --> 00:18:18,034
Marxi mõtteviis on selline:

336
00:18:18,034 --> 00:18:19,673
'Adam Smith toob sellise argumendi.

337
00:18:19,979 --> 00:18:22,770
Mis jääb selles tabamata?

338
00:18:22,077 --> 00:18:24,103
Mis on siin

339
00:18:25,003 --> 00:18:26,040
puuduvaks tükiks,

340
00:18:26,004 --> 00:18:27,903
mis aitaks kõike kokku siduda,

341
00:18:28,299 --> 00:18:32,390
mille lisamisel
argument muunduks?'

342
00:18:32,039 --> 00:18:34,047
Nii et poliitiline ökonoomia

343
00:18:34,047 --> 00:18:37,075
on üheks

344
00:18:37,075 --> 00:18:37,154
kindlaks

345
00:18:38,054 --> 00:18:42,076
tükiks selles loos.

346
00:18:42,076 --> 00:18:45,745
Olen poliitilise ökonoomiaga
üsna hästi kursis.

347
00:18:46,429 --> 00:18:50,140
Võib-olla selle tõttu,
et tulen inglise

348
00:18:50,014 --> 00:18:53,026
traditsioonist jne., tunnen
end selles koduselt.

349
00:18:53,026 --> 00:18:55,108
Selles loengus

350
00:18:56,008 --> 00:18:58,096
annan teile palju

351
00:18:58,096 --> 00:18:59,185
sellekohast materjali,
et näidata,

352
00:19:00,085 --> 00:19:02,096
kust Marx inspiratsiooni sai,

353
00:19:02,096 --> 00:19:04,124
kuna ta ei tsiteeri seda alati.

354
00:19:05,024 --> 00:19:06,573
Tuleb idee,

355
00:19:06,789 --> 00:19:08,830
mis on selgelt mingist kohast võetud

356
00:19:08,083 --> 00:19:09,140
ja mis on tähtis,

357
00:19:10,004 --> 00:19:14,005
aga Marx mõnikord ei tsiteeri seda.

358
00:19:14,041 --> 00:19:15,082
"Kapitalis" on muidugi

359
00:19:15,082 --> 00:19:20,088
esindatud ka teisi teoreetikuid,
peamiselt Prantsusmaalt.

360
00:19:21,042 --> 00:19:24,123
Oli ka prantsuse poliitilise ökonoomia
traditsioon, erinev inglise omast.

361
00:19:25,023 --> 00:19:29,037
Marx viitab sellele
väga tähtsale osale

362
00:19:29,037 --> 00:19:32,092
oma arutlustes.

363
00:19:32,092 --> 00:19:35,146
Teine valdkond on

364
00:19:36,046 --> 00:19:39,077
klassikaline saksa kriitiline filosoofia,

365
00:19:39,077 --> 00:19:41,078
mis ulatub vanakreeklasteni välja.

366
00:19:41,087 --> 00:19:44,166
Marx kirjutas ülikooli lõputöö

367
00:19:45,066 --> 00:19:49,104
Epikurosest, seega oli ta
tuttav vana-kreeka filosoofiaga.

368
00:19:50,004 --> 00:19:52,075
See viis, kuidas vana-
kreeka filosoofia

369
00:19:52,075 --> 00:19:55,123
sisenes kriitilisse saksa filosoofiasse -

370
00:19:56,023 --> 00:20:01,034
Spinoza, Leibnizi, Hegeli

371
00:20:01,034 --> 00:20:04,039
ja teiste kaudu -

372
00:20:04,039 --> 00:20:08,047
see traditsioon on samuti
väga tähtis.

373
00:20:08,047 --> 00:20:12,139
Marx kasutab seega kriitilise
saksa filosoofia traditsiooni

374
00:20:13,039 --> 00:20:16,131
seotuna poliitilise ökonoomiaga.
Ta ühendab need.

375
00:20:17,031 --> 00:20:18,120
Ta laenas ka palju

376
00:20:19,002 --> 00:20:21,080
Immanuel Kantilt.

377
00:20:21,098 --> 00:20:22,176
Ka see traditsioon

378
00:20:23,076 --> 00:20:26,085
on niisiis oluline.

379
00:20:27,066 --> 00:20:30,132
Ma pole sellega
eriti tuttav, nii et need

380
00:20:31,032 --> 00:20:32,059
teist, kel on

381
00:20:32,059 --> 00:20:36,062
selles traditsioonis põhjalikumad teadmised,
võivad mind täiendada.

382
00:20:36,062 --> 00:20:38,097
Sain sellest aimu,

383
00:20:38,097 --> 00:20:40,190
kui töötasin filosoofidega, kel olid

384
00:20:41,009 --> 00:20:44,016
Hegelist laialdased teadmised;
õppisin neilt Marxi arutluste kohta

385
00:20:45,006 --> 00:20:49,018
hegellikust vaatepunktist.
Selles aspektis pole ma

386
00:20:49,072 --> 00:20:50,087
nii tugev

387
00:20:50,087 --> 00:20:52,114
kui tahaksin.

388
00:20:53,014 --> 00:20:57,017
Pean märkima, et
olen olnud nõus

389
00:20:57,017 --> 00:21:00,070
briti majandusteadlase Joan
Robinsoniga, kui ta kaebas,

390
00:21:00,007 --> 00:21:06,025
et Hegel topib Marxi töödes oma nina
tema ja Ricardo vahele.

391
00:21:06,088 --> 00:21:08,113
Olen sellega nõus,

392
00:21:09,013 --> 00:21:11,087
sest ka mul on olnud

393
00:21:11,087 --> 00:21:15,146
Hegelist arusaamisega
probleeme

394
00:21:15,929 --> 00:21:19,340
.

395
00:21:19,034 --> 00:21:23,076
Üks nali, mis võib
hegeliaane ärritada:

396
00:21:23,076 --> 00:21:26,153
kui lugeda enne
Marxi Hegelit,

397
00:21:27,053 --> 00:21:32,055
tuleb Marxi lugemine päris lihtne.

398
00:21:32,073 --> 00:21:36,127
Nii et tutvuge Hegeli kirjutistega
enne Marxi ja kõik laabub.

399
00:21:37,027 --> 00:21:38,099
Kolmas traditsioon,

400
00:21:38,099 --> 00:21:40,175
mida ta kasutab,

401
00:21:41,075 --> 00:21:45,107
on utoopilise sotsialismi traditsioon.

402
00:21:46,007 --> 00:21:48,012
See on peamiselt prantsuse päritolu,

403
00:21:48,057 --> 00:21:51,146
kuigi seal on ka Robert Owen
ja muidugi Thomas More

404
00:21:52,046 --> 00:21:53,110
briti traditsioonist,

405
00:21:54,001 --> 00:21:57,048
keda aeg-ajalt
tekstis esineb.

406
00:21:57,057 --> 00:21:59,090
Kuid peamised sotsialistlikud
mõtlejad tulid

407
00:21:59,009 --> 00:22:09,037
prantsuse utoopilise mõtlemise
puhangust 1830 ja 1840ndatel.

408
00:22:10,018 --> 00:22:15,051
Näiteks Etienne Cabet, kes lõi
'Ikariaanide' kogukonna, kes

409
00:22:15,051 --> 00:22:18,105
saabusid USAsse 1848. a.

410
00:22:19,005 --> 00:22:25,049
Proudhon. Saint-Simon. Fourier.

411
00:22:25,049 --> 00:22:28,081
Marx oli mõnda aega
Pariisis ja oli utopistide

412
00:22:28,081 --> 00:22:29,440
töödega väga hästi tuttav.

413
00:22:30,169 --> 00:22:37,210
"Kommunistlikku manifesti" lugedes leiate,
et teda häirisid nende teosed.

414
00:22:37,021 --> 00:22:40,078
Talle ei meeldi viis, kuidas

415
00:22:40,078 --> 00:22:46,080
utopistid loovad valmis ideaal-
ühiskonda ilma kindla plaanita,

416
00:22:46,008 --> 00:22:50,036
kuidas seda tegelikult saavutada.

417
00:22:51,008 --> 00:22:54,081
Marx tahab muuta

418
00:22:54,081 --> 00:22:57,127
sotsialistliku projekti utoopilisest

419
00:22:58,027 --> 00:23:02,093
teaduslikuks projektiks.

420
00:23:02,093 --> 00:23:05,122
Selle saavutamiseks ei
saa ta lihtsalt võtta

421
00:23:06,022 --> 00:23:09,049
inglise empiritsimi ja
poliitiline ökonoomiat -

422
00:23:09,049 --> 00:23:14,076
ta peab taaslooma,
ümber muutma

423
00:23:14,076 --> 00:23:17,087
kogu teadusliku meetodi.

424
00:23:17,087 --> 00:23:21,088
Tema teaduslik meetod

425
00:23:21,097 --> 00:23:24,178
põhineb niisiis -

426
00:23:25,078 --> 00:23:28,149
esiteks inglise

427
00:23:29,049 --> 00:23:31,056
klassikalisel poliitilisel ökonoomial,

428
00:23:32,019 --> 00:23:35,100
teiseks, kriitilisel saksa filosoofial,

429
00:23:36,000 --> 00:23:39,005
ja lõpuks utoopilise impulsi uurimisel,

430
00:23:39,005 --> 00:23:42,064
mis küsib: mis on kommunism
ja sotsialistlik ühiskond?

431
00:23:42,559 --> 00:23:44,970
Kuidas seda kritiseerida?

432
00:23:44,097 --> 00:23:48,166
Utoopilise sotsialismi uurimine
on kolmas aspekt.

433
00:23:49,066 --> 00:23:52,071
Olen hästi kursis

434
00:23:52,071 --> 00:23:55,910
prantsuse utoopilise sotsialistliku

435
00:23:56,549 --> 00:23:58,440
traditsiooniga.

436
00:23:58,044 --> 00:24:02,056
Olen lugenud palju Fourier'd,

437
00:24:02,056 --> 00:24:08,055
Saint-Simoni ja Proudhoni
ja arvan,

438
00:24:08,559 --> 00:24:14,280
et Marx laenab neilt rohkem,
kui ta tahaks tunnistada.

439
00:24:14,028 --> 00:24:18,094
Ta tahab distantseeruda

440
00:24:18,094 --> 00:24:21,103
varjamatult utoopilisest traditsioonist,

441
00:24:22,003 --> 00:24:25,044
mis valitses 1830-40ndatel
ja milles ta nägi

442
00:24:25,044 --> 00:24:30,133
osa 1848. a. revolutsiooni
läbikukkumises Pariisis.

443
00:24:31,033 --> 00:24:35,033
Kuna ta tahtis end kõigest
sellest eemaldada,

444
00:24:35,033 --> 00:24:39,082
otsustas ta neid mitte tunnustada,
aga tegelikult laenas neilt

445
00:24:39,082 --> 00:24:43,311
palju, eriti
Saint-Simonilt

446
00:24:44,049 --> 00:24:50,390
ja eituse kaudu ka Fourier'lt.
Paljud tema ideed ongi

447
00:24:50,039 --> 00:24:52,040
justkui Fourier' negatiivid.

448
00:24:52,049 --> 00:24:55,082
Marxi ei saa mõista, mõistmata,
keda ta ümber lükkab,

449
00:24:55,082 --> 00:24:57,085
ta eitab Fourier'd samamoodi

450
00:24:57,085 --> 00:24:58,157
kui

451
00:24:59,057 --> 00:25:02,066
mitmeid poliitilisi ökonomiste,
eriti Malthust,

452
00:25:03,047 --> 00:25:04,122
kes oli talle eriti

453
00:25:05,022 --> 00:25:09,074
vastuvõetamatu.

454
00:25:09,074 --> 00:25:15,076
Need on siis niidid,
millest "Kapital" koosneb.

455
00:25:15,094 --> 00:25:17,161
Ma soovitasin seda lugeda

456
00:25:18,061 --> 00:25:22,155
Marxi enda tingimustel, kuid seegi

457
00:25:23,055 --> 00:25:27,122
kergitab esile raskusi, mida
Marx ka ise mõistis.

458
00:25:28,022 --> 00:25:31,051
Ta märkis huvitavalt

459
00:25:31,051 --> 00:25:33,085
oma eessõnas

460
00:25:33,085 --> 00:25:41,090
prantsuskeelsele väljaandele,

461
00:25:41,009 --> 00:25:45,138
kui seda plaaniti välja anda

462
00:25:46,029 --> 00:25:51,140
seeriana, justkui följetone -

463
00:25:51,014 --> 00:25:55,017
ühel nädalal ilmub raamatuke
kahe peatükiga,

464
00:25:55,017 --> 00:26:00,019
teisel nädalal samuti jne.

465
00:26:00,037 --> 00:26:03,122
Ja Marx kirjutab (1872. aastal):

466
00:26:04,022 --> 00:26:08,027
"Tervitan teie ideed avaldada "Kapitali" tõlge
perioodiliselt ilmuvate vihkudena.

467
00:26:08,027 --> 00:26:11,030
Sel kujul on teos töölisklassile
kättesaadavam…

468
00:26:11,057 --> 00:26:16,154
…ja see kaalutlus on mulle
tähtsam kui kõik muu.

469
00:26:17,054 --> 00:26:19,146
See on medali esikülg.

470
00:26:20,046 --> 00:26:22,094
Kuid sel on ka teine külg:

471
00:26:22,094 --> 00:26:25,112
uurimismeetod, mida ma kasutan…

472
00:26:26,012 --> 00:26:29,691
…ja mida seni ei ole rakendatud
majandusteaduse küsimustele,

473
00:26:29,799 --> 00:26:31,960
teeb esimeste peatükkide lugemise

474
00:26:31,096 --> 00:26:36,131
kaunis raskeks. On karta,
et prantsuse publikul,…"

475
00:26:37,031 --> 00:26:38,077
(kelle hulka kuulute ka teie)

476
00:26:38,077 --> 00:26:41,169
"kes alati kärsitult tõttab
lõppjärelduse poole ja ihkab teada

477
00:26:42,069 --> 00:26:43,111
üldiste printsiipide seost

478
00:26:44,011 --> 00:26:46,104
nende küsimustega, mis
teda otseselt erutavad,

479
00:26:47,004 --> 00:26:51,087
kaob huvi raamatu vastu, kui ta
ei saa kohe edasi lugeda.

480
00:26:51,087 --> 00:26:53,876
Selle vastu ei ole mul muud nõu

481
00:26:54,659 --> 00:26:57,840
kui hoiatada

482
00:26:57,084 --> 00:27:00,085
tõeotsijat lugejaskonda.

483
00:27:00,085 --> 00:27:03,149
Teaduse juurde ei ole laia maanteed,
ja ainult need võivad

484
00:27:04,049 --> 00:27:06,318
jõuda ta säravate tippudeni,

485
00:27:06,759 --> 00:27:08,150
kes väsimust kartmata

486
00:27:08,015 --> 00:27:12,071
ronivad ta järske radasid mööda."

487
00:27:12,071 --> 00:27:14,760
Kuna teie siin olete

488
00:27:15,399 --> 00:27:17,830
tõeotsijad,

489
00:27:17,083 --> 00:27:19,272
pean teid hoiatama, et tõesti,

490
00:27:20,019 --> 00:27:25,870
esimeste peatükkide lugemine on
eriti vaevanõudev ja raske.

491
00:27:25,087 --> 00:27:27,174
Sellel on mitmeid põhjuseid.

492
00:27:28,074 --> 00:27:31,132
Üheks on tema meetod,
millest räägime hiljem.

493
00:27:32,032 --> 00:27:35,064
Teine põhjus on see

494
00:27:35,064 --> 00:27:39,101
eriline viis, millega
ta oma tööd kavandab.

495
00:27:40,001 --> 00:27:42,070
Tema töö on mõista,

496
00:27:42,007 --> 00:27:47,102
kuidas töötab kapitalistlik tootmisviis.

497
00:27:48,065 --> 00:27:54,574
Ta teab, et see on
saab olema tohutu töö.

498
00:27:55,159 --> 00:27:59,290
Et selle tööga alustada,

499
00:27:59,029 --> 00:28:05,085
peab looma mõiste-
aparaadi, et aru saada

500
00:28:05,085 --> 00:28:11,086
kapitalismi keerukusest.

501
00:28:11,086 --> 00:28:16,090
Ühes oma eessõnadest räägib Marx,

502
00:28:16,009 --> 00:28:19,024
kuidas ta seda teeb.

503
00:28:20,005 --> 00:28:28,032
Ta ütleb: "Esitusviis",

504
00:28:28,032 --> 00:28:31,061
niisiis tegeleme
esitusviisiga,

505
00:28:31,061 --> 00:28:33,145
(see on teise trüki järelsõnast),

506
00:28:34,045 --> 00:28:39,120
"Esitusviis peab igatahes
formaalselt erinema uurimisviisist.

507
00:28:40,002 --> 00:28:43,005
Uurimine peab

508
00:28:43,023 --> 00:28:46,121
üksikasjaliselt omandama materjali,
analüüsima selle mitmesuguseid

509
00:28:47,021 --> 00:28:52,024
arenemisvorme ja avastama
nende sisemise seose.

510
00:28:52,051 --> 00:28:57,058
Alles pärast selle töö lõpetamist saab
vastavalt kujutada tegelikku liikumist.

511
00:28:57,058 --> 00:28:59,095
Kui see on korda läinud
If this is done successfully,

512
00:28:59,095 --> 00:29:00,190
ja meil on ideaalne peegeldus

513
00:29:01,009 --> 00:29:03,057
mateeria elust," - ehk kapitalistlikust tootmisviisist -

514
00:29:04,038 --> 00:29:07,109
"siis esimesel pilgul võib näida,
et siin on tegemist

515
00:29:08,009 --> 00:29:13,091
aprioorse konstruktsiooniga."

516
00:29:13,091 --> 00:29:14,990
Marx väidab siin,

517
00:29:15,809 --> 00:29:21,120
et tema uurimisviis on
erinev tema esitusviisist.

518
00:29:21,012 --> 00:29:26,044
Tema uurimisviis algab kõige
olemasoleva ja toimuvaga,

519
00:29:26,044 --> 00:29:28,773
läbielatavaga,

520
00:29:29,169 --> 00:29:31,500
tunnetatava reaalsusega.

521
00:29:31,005 --> 00:29:33,021
.

522
00:29:33,066 --> 00:29:35,144
See algab reaalsuse kirjeldamisega -

523
00:29:36,044 --> 00:29:40,273
poliitiliste ökonomistide,
kirjanike jne. poolt.

524
00:29:40,669 --> 00:29:42,694
Selle materjaliga alustatakse,

525
00:29:42,919 --> 00:29:45,983
ja hakatakse sellest materjalist otsima

526
00:29:46,559 --> 00:29:49,020
lihtsaid mõisteid.

527
00:29:49,002 --> 00:29:51,038
Ta kutsub seda
'laskumismeetodiks'.

528
00:29:51,038 --> 00:29:52,104
Laskumine

529
00:29:53,004 --> 00:29:54,098
olemasolevast

530
00:29:54,098 --> 00:29:56,102
alla, otsides

531
00:29:57,002 --> 00:30:00,044
fundamentaalseid, põhilisi mõisteid.

532
00:30:00,044 --> 00:30:05,106
Ja olles avastanud need põhimõisted,

533
00:30:06,006 --> 00:30:09,097
saab taas pinnale tõusta,

534
00:30:09,097 --> 00:30:12,106
seal pinnal ringi vaadata ja näha,

535
00:30:13,006 --> 00:30:16,098
et näiva maailma taga,
kust alustati -

536
00:30:16,098 --> 00:30:21,167
et seal leidub teine viis
olemasoleva tõlgendamiseks.

537
00:30:22,067 --> 00:30:25,071
Tegelikult kasutab Marx
esimesena meetodit,

538
00:30:26,007 --> 00:30:30,086
mis on tuttav psühhoanalüüsist -

539
00:30:30,086 --> 00:30:33,149
alustada nähtavast käitumisest,
et siis otsida

540
00:30:34,049 --> 00:30:36,138
vastavat mõisteaparaati,
nagu tegi Freud.

541
00:30:37,038 --> 00:30:40,071
Tuua välja mõisteaparaat ja seletada:

542
00:30:40,071 --> 00:30:45,076
'Selle isiku käitumine näeb välja
sellisena, kuid tegelikult on see mingi

543
00:30:46,021 --> 00:30:47,110
teise asja väljendus'.

544
00:30:48,001 --> 00:30:51,450
Marx teebki midagi sarnast.
Tegelikult aimab tema

545
00:30:51,549 --> 00:30:54,510
uurimisviis ette sotsiaalteaduste oma:

546
00:30:54,051 --> 00:30:57,112
Alustada näilistest asjadest,
leida nende alt üldistused.

547
00:30:58,012 --> 00:31:03,033
"Kapitalis" alustabki Marx
põhimõistetest. Ta alustab

548
00:31:03,033 --> 00:31:07,095
oma uurimise järeldustest.

549
00:31:07,095 --> 00:31:10,158
'Millised on põhimõisted?'

550
00:31:11,058 --> 00:31:13,067
Ta toob need põhimõisted välja

551
00:31:14,048 --> 00:31:17,597
väga lihtsalt ja otseselt,

552
00:31:18,029 --> 00:31:21,860
ja see näib tõesti aprioorse
konstruktsioonina. Alustades lugemist,

553
00:31:21,086 --> 00:31:22,101
tuleb mõte:

554
00:31:23,001 --> 00:31:25,054
'Kust kogu see värk tuleb?'

555
00:31:25,054 --> 00:31:29,072
'Kust ta selle sai?'
'Miks ta nii teeb?'

556
00:31:29,072 --> 00:31:35,088
Ja enamasti ei saa te aru, mida
ta nende mõistetega silmas peab.

557
00:31:35,088 --> 00:31:36,097
Kuid järk-järgult

558
00:31:37,078 --> 00:31:43,134
edasi liikudes hakkate nägema, kuidas need
mõisted valgustavad meie ümber toimuvat.

559
00:31:44,034 --> 00:31:46,125
Mõne aja pärast hakkate mõistma:

560
00:31:47,025 --> 00:31:49,534
'Ah seda siis väärtusteooria tähendabki.'

561
00:31:49,759 --> 00:31:52,390
'Selles seisnebki väärtuse üle arutlemine.'

562
00:31:52,039 --> 00:31:56,448
'See ongi fetiš!'

563
00:31:56,799 --> 00:31:57,720
'Niimoodi suhestuvad

564
00:31:57,072 --> 00:31:59,144
need mõisted minuga!'

565
00:32:00,044 --> 00:32:03,111
Aga päriselt saate nendest
mõistetest aru

566
00:32:04,011 --> 00:32:08,025
alles raamatu lõppu jõudes.

567
00:32:08,025 --> 00:32:10,046
See on väga haruldane strateegia.

568
00:32:10,046 --> 00:32:13,105
Teame strateegiaid, milles
autor tungivalt soovitab:

569
00:32:14,005 --> 00:32:17,060
'Tutvu selle mõistega ja siis läheme
edasi järgmisele'. See on nagu

570
00:32:17,006 --> 00:32:20,070
maja ühe kivi kaupa ehitamine.

571
00:32:21,024 --> 00:32:23,025
Kuid Marx justkui

572
00:32:23,025 --> 00:32:26,054
lahkaks sibulat, ehkki see
metafoor on veidi ebaõnnestunud,

573
00:32:26,054 --> 00:32:27,096
kuna

574
00:32:27,096 --> 00:32:30,153
sibula lahkamine toob pisarad silmi.

575
00:32:31,053 --> 00:32:34,132
Kuid tema teguviis on:
alustada sibula pinnast,

576
00:32:35,032 --> 00:32:38,061
minna sibula keskele ja leida, mis
selle kasvama paneb,

577
00:32:38,061 --> 00:32:40,067
ja tulla tagasi pinnale.

578
00:32:41,021 --> 00:32:44,102
Nii et Marxist võib lõpuks
aru saada vaid siis,

579
00:32:45,002 --> 00:32:48,038
kui ta on pinnale naasnud.

580
00:32:48,038 --> 00:32:51,131
Ja tema arutlus sellest, mis sibulat
kasvama paneb… alustades

581
00:32:52,031 --> 00:32:54,088
tuumast, ja liikudes
kihtide kaudu välja…

582
00:32:54,088 --> 00:32:57,092
Nii tehes toimub alatine
mõistete täiustamine.

583
00:32:58,028 --> 00:32:59,091
See, mis enne tundus

584
00:32:59,091 --> 00:33:02,210
viljatu ja abstraktse mõistena,

585
00:33:03,029 --> 00:33:06,780
muutub edasi minnes
aina täiustunumaks.

586
00:33:06,078 --> 00:33:08,089
Tegemist on

587
00:33:08,089 --> 00:33:10,143
mõistete laiendamisega.

588
00:33:11,043 --> 00:33:14,129
See pole tavaline
'samm-sammult' lähenemine

589
00:33:15,029 --> 00:33:19,052
ja sellise lähenemisega peate harjuma.

590
00:33:19,052 --> 00:33:21,077
Teie jaoks tähendab see, et

591
00:33:21,077 --> 00:33:24,154
peate vahemalt esimesed 3 peatükki
hullumoodi pingutama,

592
00:33:25,054 --> 00:33:29,058
sest sellest on raske aru saada seni,

593
00:33:29,094 --> 00:33:30,193
kuni jõuate

594
00:33:31,039 --> 00:33:33,790
tekstiga kaugemale,
mispeale hakkate aru saama,

595
00:33:33,079 --> 00:33:34,095
kuidas need mõisted

596
00:33:34,095 --> 00:33:36,157
töötavad…

597
00:33:37,057 --> 00:33:38,616
Nii et te peate

598
00:33:39,129 --> 00:33:42,550
selle teksti ette võtma,
et jõuda

599
00:33:42,055 --> 00:33:44,144
järeldusteni,

600
00:33:45,044 --> 00:33:48,115
milleni Marx jõudis.

601
00:33:49,015 --> 00:33:54,016
Nii edenetegi.

602
00:33:54,025 --> 00:33:57,027
See käib ka "Kapitali"
alguspunkti kohta.

603
00:33:57,027 --> 00:33:59,386
Nagu näete, alustab ta

604
00:33:59,629 --> 00:34:04,040
kauba mõistest.

605
00:34:04,004 --> 00:34:07,068
See on veider alguspunkt;

606
00:34:07,068 --> 00:34:10,097
enamikule teist seostub Marx fraasidega
nagu 'kogu ajalugu on

607
00:34:10,097 --> 00:34:12,216
klassivõitluse ajalugu'.

608
00:34:13,089 --> 00:34:17,130
Mõtlete, kas ei peaks "Kapital"
alustama klassivõitlusega?

609
00:34:17,499 --> 00:34:21,528
"Kapitalis" jõutakse klassivõitluseni
umbes leheküljel 300.

610
00:34:21,789 --> 00:34:23,797
See valmistab pettumuse
neile, kes tahavad

611
00:34:24,589 --> 00:34:27,592
uurida asja kohe klassivõitlusest lähtuvalt.

612
00:34:27,889 --> 00:34:29,898
Miks ei alusta Marx raha mõistega?

613
00:34:30,789 --> 00:34:32,845
Tegelikult tahtis ta oma
ettevalmistavates uuringutes

614
00:34:33,349 --> 00:34:35,423
alustada rahast,

615
00:34:36,089 --> 00:34:40,161
kuid siis leidis üha enam,
et see on võimatu.

616
00:34:40,809 --> 00:34:43,855
Miks ta ei alustanud töö mõistega?

617
00:34:44,269 --> 00:34:47,316
Ta oleks võinud alustada paljude
asjadega, aga otsustas

618
00:34:47,739 --> 00:34:48,776
alustada kaubast.

619
00:34:49,109 --> 00:34:54,134
Ja kui lugeda tema ettevalmistavaid
kirjutisi, ilmneb pikk periood,

620
00:34:54,359 --> 00:34:57,375
20-30 aastat, mil ta selle
küsimuse üle pead murdis.

621
00:34:57,519 --> 00:34:58,553
Milline oleks parim alguspunkt

622
00:34:58,859 --> 00:34:59,921
selle ettevõtmise jaoks?

623
00:35:00,479 --> 00:35:02,575
Mis on selle nii-öelda
sibula keskel,

624
00:35:03,439 --> 00:35:05,190
mida analüüsides

625
00:35:05,019 --> 00:35:06,278
saaks teada,

626
00:35:06,449 --> 00:35:09,462
kuidas süsteem töötab?

627
00:35:09,579 --> 00:35:11,640
Ning ta otsustas alustada kaubast,

628
00:35:11,064 --> 00:35:13,283
mis on suvaline alguspunkt.

629
00:35:13,859 --> 00:35:16,898
Te ei hõlma selle loogikat. Marx
ei seleta seda, ta ei

630
00:35:17,249 --> 00:35:19,302
taha teid isegi veenda.
Ta lihtsalt ütleb:

631
00:35:19,779 --> 00:35:22,865
'Siin on alguspunkt asja üle
arutlemiseks, siin on mõisted,

632
00:35:23,639 --> 00:35:26,700
mida kasutan'.

633
00:35:27,249 --> 00:35:31,322
Väga mõistatuslik ja väheveenev algus.

634
00:35:31,979 --> 00:35:35,043
Siinkohal võite küsida: 'Kui sellele
pole õigustust, miks mitte

635
00:35:35,619 --> 00:35:36,664
visata tekst kõrvale?'

636
00:35:37,069 --> 00:35:39,420
Pärast seda läheb
asi keeruliseks.

637
00:35:39,042 --> 00:35:43,831
Jõudes 3. peatükini - kus paljud
inimesed loobuvad "Kapitali" lugemisest,

638
00:35:44,209 --> 00:35:46,230
kui nad loevad iseseisvalt -

639
00:35:46,023 --> 00:35:49,097
kolmanda peatüki juures öeldakse:
'Seda on võimatu

640
00:35:49,097 --> 00:35:50,036
ja mõttetu lugeda.'

641
00:35:50,909 --> 00:35:54,942
Selle tõttu on alustamine raske.

642
00:35:55,239 --> 00:36:00,246
Teiseks raskuseks on see,

643
00:36:00,309 --> 00:36:03,396
et tema mõisteaparaat pole mõeldud

644
00:36:04,179 --> 00:36:06,265
vaid "Kapitali" 1. köite jaoks.

645
00:36:07,039 --> 00:36:08,090
See pidi

646
00:36:08,549 --> 00:36:12,646
teda saatma kogu teel, kõiges,
millest ta mõtles.

647
00:36:13,519 --> 00:36:17,568
Sest "Kapitalil" on kolm köidet,

648
00:36:18,009 --> 00:36:21,027
ja kui tahate aru saada
kapitalistlikust tootmisviisist,

649
00:36:21,189 --> 00:36:23,281
peate lugema 3 köidet "Kapitali".

650
00:36:24,109 --> 00:36:28,121
1. köide esitab vaid ühe vaatenurga

651
00:36:28,229 --> 00:36:29,326
kapitalistlikule tootmisviisile.

652
00:36:30,199 --> 00:36:35,281
Enamgi - 3 "Kapitali" köidet on ainult
kaheksandik tema plaanitsetust.

653
00:36:36,019 --> 00:36:39,102
Marx kirjeldab seda oma tekstis
"Poliitilise ökonoomia kriitika",

654
00:36:39,849 --> 00:36:43,903
käsikirjades, kus ta visandab ette "Kapitali".

655
00:36:44,389 --> 00:36:45,415
Selles tekstis

656
00:36:45,649 --> 00:36:49,707
kavandab ta tuleva

657
00:36:50,229 --> 00:36:51,278
analüüsi käiku nii:

658
00:36:51,719 --> 00:36:55,747
"1. Üldised abstraktsed
tegurid, mida leidub erineval

659
00:36:55,999 --> 00:37:01,004
määral kõigis ühiskonnavormides.

660
00:37:01,049 --> 00:37:04,104
2. Kategooriad, mis moodustavad
kodanliku ühiskonna sisemise struktuuri ja

661
00:37:04,599 --> 00:37:07,647
millel peamised klassid põhinevad: kapital

662
00:37:08,079 --> 00:37:12,161
palgatöö, maaomand, nende omavaheline suhe.

663
00:37:12,899 --> 00:37:13,976
Linn ja maa.

664
00:37:14,669 --> 00:37:16,743
Kolm peamist ühiskondlikku klassi;

665
00:37:17,409 --> 00:37:18,498
nendevaheline suhe.

666
00:37:19,299 --> 00:37:20,321
Raharinglus.

667
00:37:20,519 --> 00:37:22,527
Erakrediidisüsteem." -

668
00:37:22,599 --> 00:37:23,688
(Praegu aktuaalne teema.)

669
00:37:24,489 --> 00:37:27,516
…

670
00:37:27,759 --> 00:37:31,650
"3. Kodanliku ühiskonna
koondumine riigi vormis,

671
00:37:31,065 --> 00:37:33,664
suhtes iseendaga.

672
00:37:34,249 --> 00:37:36,315
Mittetootlikud klassid.

673
00:37:36,909 --> 00:37:38,160
Maksud.

674
00:37:38,016 --> 00:37:39,355
Riigivõlg.

675
00:37:39,499 --> 00:37:40,555
Avalik krediit.

676
00:37:41,059 --> 00:37:42,124
Rahvastik.

677
00:37:42,709 --> 00:37:44,180
Kolooniad.

678
00:37:44,018 --> 00:37:47,537
Emigratsioon.

679
00:37:47,699 --> 00:37:50,726
4. Rahvusvahelised tootmissuhted,

680
00:37:50,969 --> 00:37:51,978
rahvusvaheline tööjaotus,

681
00:37:52,869 --> 00:37:53,941
väliskaubandus,

682
00:37:54,589 --> 00:37:55,634
eksport ja import,

683
00:37:56,039 --> 00:37:57,230
vahetuskurss," -

684
00:37:57,023 --> 00:38:01,152
(veel üks hea teema.)

685
00:38:01,359 --> 00:38:01,444
"Viiendaks," - väga hea teema! -

686
00:38:02,209 --> 00:38:07,264
"Maailmaturg ja kriisid."

687
00:38:07,759 --> 00:38:08,440
See on niisiis

688
00:38:08,044 --> 00:38:11,133
justkui kavatsuste panoraam, mille
Marx neis käsikirjades esitas

689
00:38:12,033 --> 00:38:14,502
See oli tal mõttes

690
00:38:14,799 --> 00:38:16,897
ja plaanides,

691
00:38:17,779 --> 00:38:19,850
kui ta kirjutas "Kapitali".

692
00:38:20,489 --> 00:38:21,568
Aga ta ei lõpetanud seda.

693
00:38:22,279 --> 00:38:23,377
Enamikku neist teemadest

694
00:38:24,259 --> 00:38:26,390
ta ei käsitlenud.

695
00:38:26,039 --> 00:38:27,094
"Kapital" on tegelikult

696
00:38:27,094 --> 00:38:29,153
vaid alguseks

697
00:38:29,999 --> 00:38:33,044
sellele tohutule projektile,

698
00:38:33,449 --> 00:38:35,468
millele ta

699
00:38:35,639 --> 00:38:37,360
paljudes kirjutistes vihjas -

700
00:38:37,036 --> 00:38:41,095
näiteks riigi olemus,

701
00:38:41,095 --> 00:38:45,994
kodanikuühiskonna, emigratsiooni,

702
00:38:46,849 --> 00:38:51,940
vahetuskursside olemus, jne.

703
00:38:52,759 --> 00:38:56,781
Ka siin peame aru saama

704
00:38:56,979 --> 00:38:59,992
ta mõisteaparaadi tähtsusest

705
00:39:00,109 --> 00:39:02,110
"Kapitali" alguses.

706
00:39:02,119 --> 00:39:06,178
Ta püüab seda kavandada
vastavuses töö tohutu iseloomuga,

707
00:39:06,709 --> 00:39:08,890
kuid tegelikult

708
00:39:08,089 --> 00:39:11,898
annab see raamistiku
1. köite jaoks,

709
00:39:12,699 --> 00:39:14,020
ja 1. köide on

710
00:39:14,002 --> 00:39:17,551
vaid üks tükk

711
00:39:17,569 --> 00:39:19,584
kavatsetud mosaiigist.

712
00:39:19,719 --> 00:39:23,770
1. köide vaatleb
kapitalistlikku tootmisviisi

713
00:39:24,229 --> 00:39:27,290
tootmise vaatenurgast,

714
00:39:27,839 --> 00:39:28,921
mitte turu ega

715
00:39:29,659 --> 00:39:33,721
globaalse kaubanduse, vaid
just tootmise vaatenurgast.

716
00:39:34,279 --> 00:39:36,366
Te peate aru saama, et praegune

717
00:39:37,149 --> 00:39:41,190
kursus tegeleb Marxi analüüsiga

718
00:39:41,019 --> 00:39:46,778
kapitalistlikust tootmisviisist
tootmise nurga alt.

719
00:39:46,949 --> 00:39:50,000
2. köide käsitleb vahetuse vaatenurka,

720
00:39:50,459 --> 00:39:54,523
3. köide käsitleb kriiside tekkimist,

721
00:39:55,099 --> 00:39:59,185
samuti jaotusreegleid,

722
00:39:59,959 --> 00:40:02,046
intresse, renti, makse,

723
00:40:02,829 --> 00:40:07,888
taolisi teemasid.

724
00:40:08,419 --> 00:40:10,470
Nüüd aga meetodist,

725
00:40:10,929 --> 00:40:12,020
selle teisest küljest,

726
00:40:12,839 --> 00:40:17,881
millel on suur tähtsus esitusmeetodi
ja uurimismeetodi seisukohalt.

727
00:40:18,259 --> 00:40:23,314
Nimelt: Marxi dialektika.

728
00:40:23,809 --> 00:40:27,828
Ühes eessõnas ütleb ta,

729
00:40:27,999 --> 00:40:32,190
et dialektika

730
00:40:32,019 --> 00:40:34,828
on täiesti eriline

731
00:40:34,999 --> 00:40:38,018
analüütiline lähenemine.

732
00:40:38,189 --> 00:40:45,189
Marxil peaaegu puuduvad põhjuslikud
seosed vormis 'See põhjustab seda'.

733
00:40:45,219 --> 00:40:46,228
Enamasti ütleb ta:

734
00:40:47,119 --> 00:40:51,175
'See on sellega dialektiliselt seotud'.

735
00:40:51,679 --> 00:40:54,723
Dialektiline suhe

736
00:40:55,119 --> 00:40:56,160
on sisemine suhe.

737
00:40:56,529 --> 00:41:00,583
Mitte põhjuslik, väline suhe,
vaid sisemine suhe.

738
00:41:01,069 --> 00:41:05,088
Ta selgitab dialektilist meetodit

739
00:41:05,259 --> 00:41:09,284
teise trüki järelsõnas.

740
00:41:09,509 --> 00:41:11,520
Ta möönab

741
00:41:11,619 --> 00:41:20,678
mõnede Hegeli ideede kasutamist.

742
00:41:21,209 --> 00:41:24,900
"Minu dialektiline meetod on
põhiolemuselt Hegeli omast

743
00:41:24,009 --> 00:41:28,588
mitte ainult erinev, vaid selle otsene vastand."

744
00:41:29,479 --> 00:41:30,534
Leian, et mitmes mõttes

745
00:41:31,029 --> 00:41:34,084
pole see väide tõene:

746
00:41:34,579 --> 00:41:37,632
Marx ei pööranud
dialektilist meetodit

747
00:41:38,109 --> 00:41:42,125
ümber, vaid muutis

748
00:41:42,269 --> 00:41:44,361
seda täielikult.

749
00:41:45,189 --> 00:41:48,277
Edasi ütleb ta: "Hegeli dialektika
müstifitseerivat külge

750
00:41:49,069 --> 00:41:53,160
olen ma kritiseerinud peaaegu 30 aastat tagasi…"

751
00:41:53,016 --> 00:41:58,545
Marx viitab siin oma traktaadile

752
00:41:58,689 --> 00:42:01,692
"Hegeli dialektika ja üldse

753
00:42:01,719 --> 00:42:04,763
Hegeli filosoofia kriitika"

754
00:42:05,159 --> 00:42:06,242
ja minu arvates oli

755
00:42:06,989 --> 00:42:09,990
sel kriitikal määrav roll

756
00:42:09,999 --> 00:42:12,081
Marxi suhestumises

757
00:42:12,819 --> 00:42:16,854
Hegeli dialektikasse.

758
00:42:17,169 --> 00:42:19,248
Ta räägib edasi

759
00:42:19,959 --> 00:42:22,044
sellest müstifitseerivast küljest,

760
00:42:22,809 --> 00:42:26,902
sellest, kuidas see Hegeli
kasutatud müstifitseeritud

761
00:42:27,739 --> 00:42:29,744
dialektika vorm

762
00:42:29,789 --> 00:42:33,883
sai Saksamaal moeks,

763
00:42:34,729 --> 00:42:39,732
ja miks ta pidi seda reformima,

764
00:42:39,759 --> 00:42:42,845
võttes arvesse

765
00:42:43,619 --> 00:42:50,619
iga kujunenud ajaloolist
vormi selle liikumises.

766
00:42:51,039 --> 00:42:53,113
Ta pidi seda ümber
kujundama, et hõlmata

767
00:42:53,779 --> 00:42:59,910
ka ühiskonna kaduvaid külgi.

768
00:42:59,091 --> 00:43:04,040
Edasi ütleb ta dialektilise
meetodi kohta:

769
00:43:04,859 --> 00:43:08,883
"…ta ei lase end millestki mõjutada

770
00:43:09,099 --> 00:43:14,164
ja on oma olemuselt
kriitiline ning revolutsiooniline."

771
00:43:14,749 --> 00:43:18,774
Ta väidab siin, et

772
00:43:18,999 --> 00:43:22,063
kasutab dialektilist meetodit,

773
00:43:22,639 --> 00:43:27,643
toomaks esile suhteid

774
00:43:27,679 --> 00:43:29,682
süsteemi elementide vahel.

775
00:43:29,979 --> 00:43:31,984
Aga ta teeb seda nii,

776
00:43:32,479 --> 00:43:36,561
et haarata voolavust ja liikumist.

777
00:43:37,299 --> 00:43:41,365
Marxile jätab tohutu tugeva

778
00:43:41,959 --> 00:43:44,005
mulje kapitalismi

779
00:43:44,419 --> 00:43:48,451
voolavus ja dünaamilisus.

780
00:43:48,739 --> 00:43:51,741
See on imelik, kuna Marxi

781
00:43:51,939 --> 00:43:53,941
peetakse tihti

782
00:43:53,959 --> 00:43:57,961
staatiliseks, strukturaalseks analüütikuks.

783
00:43:57,979 --> 00:44:03,012
Kuid "Kapitali" lugedes on näha,
kuidas ta tunnetab liikumist.

784
00:44:03,309 --> 00:44:06,315
Alati on ta nägemas liikumist.

785
00:44:06,369 --> 00:44:09,393
Pidevalt räägib ta

786
00:44:09,609 --> 00:44:14,642
liikumisest -
dialektilisest liikumisest.

787
00:44:14,939 --> 00:44:16,710
Nii et üks osa

788
00:44:16,071 --> 00:44:22,090
Marxi lugemisel tema enda
tingimustel on aru saada,

789
00:44:22,729 --> 00:44:25,768
mis on tema dialektika.

790
00:44:26,119 --> 00:44:28,166
Sest Marx ei ole kirjutanud

791
00:44:28,589 --> 00:44:31,624
traktaati dialektikast.

792
00:44:31,939 --> 00:44:32,971
Ta ei ole seletanud

793
00:44:33,259 --> 00:44:35,283
oma dialektilist meetodit täpselt,

794
00:44:35,499 --> 00:44:36,630
on vaid vihjeid.

795
00:44:36,063 --> 00:44:38,080
Tema dialektilise
meetodi mõistmiseks

796
00:44:38,008 --> 00:44:41,467
lugege "Kapitali".

797
00:44:42,259 --> 00:44:45,307
See on parim allikas.

798
00:44:45,739 --> 00:44:48,812
Lugedes hoolikalt "Kapitali",
saate teada,

799
00:44:49,469 --> 00:44:53,140
kuidas toimib dialektiline meetod.

800
00:44:53,014 --> 00:44:56,643
Kuid see võib segada,

801
00:44:56,769 --> 00:45:00,817
sest te pole veel harjunud
dialektilise mõtteviisiga. Muuseas

802
00:45:01,249 --> 00:45:03,325
eriti akadeemias - mida
vilunum oled oma alal,

803
00:45:04,009 --> 00:45:06,063
seda vähem oled harjunud

804
00:45:06,549 --> 00:45:08,280
dialektilise meetodiga.

805
00:45:08,028 --> 00:45:10,077
Väikelapsed on näiteks väga dialektilised -

806
00:45:10,329 --> 00:45:12,341
nad näevad kõike liikumises.

807
00:45:12,449 --> 00:45:15,475
Nad näevad kõikjal vastuolusid,
nad on ise vastuolulised,

808
00:45:15,709 --> 00:45:17,718
Need vastuolud panevad

809
00:45:18,609 --> 00:45:19,613
lapsi ütlema kõiksugu

810
00:45:19,649 --> 00:45:21,731
imelisi, vastuolulisi asju.

811
00:45:22,469 --> 00:45:25,504
Ja teie vastate: 'Lõpeta selline
mõtlemine ja ole ratsionaalne.'

812
00:45:25,819 --> 00:45:27,827
Õpetame inimesi

813
00:45:28,619 --> 00:45:33,460
juba varakult olema mittedialektilised.

814
00:45:33,046 --> 00:45:38,105
Dialektiline meetod on
vaistlikult väga võimas.

815
00:45:38,519 --> 00:45:41,616
Ja mõnes mõttes Marx taastab

816
00:45:42,489 --> 00:45:47,547
selle uskumatult vaistliku
meetodi oma töös,

817
00:45:48,069 --> 00:45:51,400
analüütilise skeemi kaudu,

818
00:45:51,004 --> 00:45:53,009
kuid ka arusaamise kaudu,

819
00:45:53,009 --> 00:45:55,063
et iga asi on kulgemises,

820
00:45:56,044 --> 00:45:58,363
kõik on liikumises.

821
00:45:58,759 --> 00:46:01,772
Kõike määratletakse sel alusel.

822
00:46:01,889 --> 00:46:02,988
Marx ei räägi tööst -

823
00:46:03,879 --> 00:46:07,900
ta räägib tööprotsessist.

824
00:46:07,009 --> 00:46:08,398
Kapital pole asi -

825
00:46:09,289 --> 00:46:13,315
ka see on liikuv protsess.

826
00:46:13,549 --> 00:46:17,615
Väärtust pole ilma liikumiseta.

827
00:46:18,209 --> 00:46:22,247
Kui liikumine lõpeb, siis väärtus kaob

828
00:46:22,589 --> 00:46:26,657
ja kogu süsteem vajub kokku.

829
00:46:27,269 --> 00:46:28,274
Mäletate,

830
00:46:28,769 --> 00:46:32,410
mis toimus peale 11.
septembri terrorirünnakuid.

831
00:46:32,041 --> 00:46:38,250
Toimetused ja liikumine peatusid.

832
00:46:38,619 --> 00:46:41,644
Lennukid lõpetasid lendamise.
Üle sildade ei saanud minna.

833
00:46:41,869 --> 00:46:43,770
Kuid kolme päeva jooksul

834
00:46:43,077 --> 00:46:46,406
taipasid järsku kõik, et
kapitalism kukub kokku,

835
00:46:47,099 --> 00:46:50,420
kui asjad liikuma ei hakka.
Ilmus linnapea

836
00:46:50,042 --> 00:46:50,721
ja ütles:

837
00:46:51,099 --> 00:46:54,101
'Jumala eest, minge poodlema!

838
00:46:54,299 --> 00:46:57,371
Naaske Broadway'le!' jne.

839
00:46:58,019 --> 00:47:01,077
Bush esines isegi lennutööstuse
reklaamklipis, öeldes:

840
00:47:01,599 --> 00:47:03,690
'Hakake taas lendama.

841
00:47:04,509 --> 00:47:07,530
Hakake liikuma!'

842
00:47:07,719 --> 00:47:12,721
Kapitalism on seega, nagu Jack
Kerouac ütleks, 'alati teel'.

843
00:47:12,919 --> 00:47:16,934
See teelolemine on talle elutähtis.

844
00:47:17,069 --> 00:47:21,650
Marx hindas seda väga.

845
00:47:21,065 --> 00:47:24,974
Imelik on kohata kirjeldusi
temast kui paigalseisvast

846
00:47:25,559 --> 00:47:29,615
isikust, kel on kõik vastused valmis.
Ei: kõik liigub ja muutub.

847
00:47:30,119 --> 00:47:33,200
Kõik on igaveses liikumises.

848
00:47:33,929 --> 00:47:34,997
Ka siin

849
00:47:35,609 --> 00:47:39,618
püüab Marx leida õiget
mõisteaparaati,

850
00:47:39,699 --> 00:47:44,640
mis aitaks sellest liikumisest aru saada.

851
00:47:44,064 --> 00:47:46,753
Mõned tema mõisted

852
00:47:47,329 --> 00:47:49,350
on sõnastatud,

853
00:47:49,539 --> 00:47:55,450
pidades silmas suhteid,
muutlikke tegusid.

854
00:47:55,045 --> 00:48:00,054
'Ühel hetkel on nii ja
teisel hetkel naa.'

855
00:48:00,459 --> 00:48:02,550
See võib tunduda segasena,

856
00:48:03,369 --> 00:48:06,392
kuid Marxi eesmärk on seda
segadust ületada, leida

857
00:48:06,599 --> 00:48:08,130
mõisteaparaat,

858
00:48:08,013 --> 00:48:09,972
süvastruktuur,

859
00:48:10,089 --> 00:48:12,180
mis aitaks aru saada

860
00:48:12,018 --> 00:48:15,797
meie ümber toimuvast
pidevast liikumisest.

861
00:48:15,959 --> 00:48:19,966
Eriti sellest, kuidas liikumist

862
00:48:20,029 --> 00:48:27,029
kapitalistlikus tootmisviisis luuakse.

863
00:48:27,569 --> 00:48:29,570
Niisiis üks viis

864
00:48:29,579 --> 00:48:32,633
Marxi mõistmiseks on hinnata

865
00:48:33,119 --> 00:48:37,128
tema dialektilist meetodit.

866
00:48:37,209 --> 00:48:43,295
On inimesi, sealhulgas marksiste,
kellele tema dialektika ei meeldi.

867
00:48:44,069 --> 00:48:45,430
On olemas terve suund

868
00:48:45,043 --> 00:48:47,802
nimega 'analüütiline marksism',

869
00:48:48,189 --> 00:48:50,252
mis eirab dialektikat.

870
00:48:50,819 --> 00:48:51,907
Nad kutsuvad endid

871
00:48:52,699 --> 00:48:54,777
'no bullshit' marksistideks,

872
00:48:55,479 --> 00:49:02,491
sest nad peavad kogu
dialektikat pullisitaks.

873
00:49:02,599 --> 00:49:04,030
On ka inimesi,

874
00:49:04,003 --> 00:49:09,039
kes tahavad võtta midagi dialektilist
ja muuta see

875
00:49:09,039 --> 00:49:12,458
põhjuslikuks struktuuriks.

876
00:49:12,809 --> 00:49:19,903
On ka positivistlik versioon Marxist,
mis eemaldab kogu dialektika.

877
00:49:20,749 --> 00:49:23,770
See võib olla õige lähenemine,
ma ei ütle, et

878
00:49:23,959 --> 00:49:27,021
analüütiline marksism on väär.

879
00:49:27,579 --> 00:49:30,626
Ma ei ütle, et eksivad need,

880
00:49:31,049 --> 00:49:34,055
kes järgivad positivistlik-matemaatilist mudelit.

881
00:49:34,109 --> 00:49:36,176
Võib-olla on neil õigus.

882
00:49:36,779 --> 00:49:40,804
Kuid Marxi mõistmiseks
tema enda alustel

883
00:49:41,029 --> 00:49:45,102
peate te tegelema
dialektikaga.

884
00:49:45,759 --> 00:49:48,797
Hiljem võite te öelda:

885
00:49:49,139 --> 00:49:52,140
'Marx eksib, dialektika on jama', jne.

886
00:49:52,239 --> 00:49:53,246
Seda võite teha,

887
00:49:53,309 --> 00:49:57,340
kuid enne tuleb sellest aru saada.

888
00:49:57,619 --> 00:50:01,410
Nii veedamegi

889
00:50:01,041 --> 00:50:04,860
veidi aega,

890
00:50:05,229 --> 00:50:08,272
vaadeldes Marxi dialektikat

891
00:50:08,659 --> 00:50:13,720
ja selle toimimist.

892
00:50:14,269 --> 00:50:15,361
Veel üks

893
00:50:16,189 --> 00:50:19,196
meeldetuletus enne pausi:

894
00:50:19,259 --> 00:50:25,304
palusin lugeda Marxi tema enda tingimustel,
kuid praegu olen mina teejuhiks.

895
00:50:25,709 --> 00:50:26,764
Niisiis loete seda

896
00:50:27,259 --> 00:50:31,345
minu abiga ja
ka minu tingimustel.

897
00:50:32,119 --> 00:50:37,174
Tahan lisada, et mu enda huvid -

898
00:50:37,669 --> 00:50:40,736
linnastumine, ebaühlane geograafiline
areng, imperialism, jne -

899
00:50:41,339 --> 00:50:43,411
need huvid on

900
00:50:44,059 --> 00:50:48,108
omandanud minu jaoks

901
00:50:48,549 --> 00:50:52,647
suure tähtsuse selles suhtes,

902
00:50:53,529 --> 00:50:55,542
kuidas ma "Kapitali" loen.

903
00:50:55,659 --> 00:50:55,748
Teisisõnu,

904
00:50:56,549 --> 00:51:00,647
olen üle 30 aasta
selle tekstiga suhelnud.

905
00:51:01,529 --> 00:51:04,571
Õpetan seda igal aastal,

906
00:51:04,949 --> 00:51:08,985
küsides endalt: 'Mis erinevusi
näen sel aastal?

907
00:51:09,309 --> 00:51:15,333
Mille olen varem kahe
silma vahele jätnud?'

908
00:51:15,549 --> 00:51:18,638
Uued asjad üllatavad mind,
kuna toimuvad uued sündmused,

909
00:51:19,439 --> 00:51:22,910
ajalugu ja geograafia muutuvad.

910
00:51:22,091 --> 00:51:26,290
Kui kerkib esile midagi uut,
saan alati Marxi konsulteerida:

911
00:51:27,109 --> 00:51:30,400
'On tal selle kohta midagi öelda?',
mõnikord leian midagi asjakohast

912
00:51:30,004 --> 00:51:31,973
tema tekstist,

913
00:51:32,369 --> 00:51:34,456
mõnikord mitte.

914
00:51:35,239 --> 00:51:38,244
Olen läbinud pika dialoogi

915
00:51:38,289 --> 00:51:41,345
ja kasutanud tema mõtteviisi,

916
00:51:41,849 --> 00:51:47,850
eri mõisteaparaate pidevalt
omaenda töös.

917
00:51:47,949 --> 00:51:53,970
Selle protsessi käigus on mu
arusaamine tekstist muutunud.

918
00:51:54,159 --> 00:51:57,251
Kui kuuleksite minu kursuse

919
00:51:58,079 --> 00:51:59,147
salvestust 25 aastat tagasi,

920
00:51:59,759 --> 00:52:01,130
leiaksite mind ütlemas

921
00:52:01,013 --> 00:52:05,262
praegusest väga erinevaid asju.

922
00:52:05,379 --> 00:52:07,383
Sest nii

923
00:52:07,419 --> 00:52:10,503
ajalooline kui ka intellektuaalne
õhkkond on muutunud.

924
00:52:11,259 --> 00:52:14,344
Uued teemad on esile tulnud, seega

925
00:52:15,109 --> 00:52:17,127
loen "Kapitali" teisiti.

926
00:52:17,289 --> 00:52:18,380
Huvitaval kombel

927
00:52:19,199 --> 00:52:23,244
räägib Marx ühes eessõnas,

928
00:52:23,649 --> 00:52:25,890
kuidas kodanlik teooria

929
00:52:25,089 --> 00:52:28,758
mõistis maailma teatud viisil,
kuid ajaloo käik muutis

930
00:52:29,559 --> 00:52:31,950
selle aegunuks.

931
00:52:31,095 --> 00:52:33,714
Seega muutuvad ideed

932
00:52:34,569 --> 00:52:39,571
koos asjaolude muutusega -

933
00:52:39,769 --> 00:52:42,810
ideed tuleb ümber korraldada.

934
00:52:43,179 --> 00:52:44,690
Ka seda püüan

935
00:52:44,069 --> 00:52:46,648
teile selgitada.

936
00:52:47,269 --> 00:52:49,370
Seda on võimatu vältida.

937
00:52:49,037 --> 00:52:50,516
Kokkuvõtteks

938
00:52:50,849 --> 00:52:53,931
tahan, et tõlgendaksite
seda teksti ise.

939
00:52:54,669 --> 00:52:59,698
tegelege tekstiga,
lähtudes enda kogemustest -

940
00:52:59,959 --> 00:53:02,982
intellektuaalsetest, sotsiaalsetest, poliitilistest.

941
00:53:03,189 --> 00:53:05,230
Nautige tekstiga vestlemist,

942
00:53:05,599 --> 00:53:08,130
laske tekstil endaga suhelda.

943
00:53:08,013 --> 00:53:11,034
Hinnake viisi, kuidas Marx püüab

944
00:53:11,034 --> 00:53:12,193
maailma mõista.

945
00:53:12,499 --> 00:53:17,020
Sest "Kapital" on suurepärane
näide sellest,

946
00:53:17,002 --> 00:53:19,131
kuidas mõista

947
00:53:19,149 --> 00:53:21,164
näiliselt

948
00:53:21,299 --> 00:53:23,373
mõistetamatut.

949
00:53:24,039 --> 00:53:25,900
Sellest seisukohast

950
00:53:25,009 --> 00:53:30,028
peate tekstiga suhestuma.
Kokkuvõtvalt -

951
00:53:30,919 --> 00:53:32,941
lõppude lõpuks

952
00:53:33,139 --> 00:53:37,212
on teie asi anda

953
00:53:37,869 --> 00:53:39,891
tekstis toimuvale

954
00:53:40,089 --> 00:53:42,110
tähendus teie oma elus.

955
00:53:42,299 --> 00:53:43,490
Selles peitub "Kapitali"

956
00:53:43,049 --> 00:53:46,049
geniaalsus: see suhtleb
sinuga… Vahest mitte

957
00:53:46,049 --> 00:53:48,888
samamoodi kui minuga.

958
00:53:49,329 --> 00:53:51,418
Kuid see on mõistetav

959
00:53:52,219 --> 00:53:54,420
ja täiesti arusaadav.
Selline on

960
00:53:54,042 --> 00:53:58,171
lugemiseks vajalik meelestatus.

961
00:53:58,549 --> 00:54:03,574
Sissejuhatus on lõppenud.

962
00:54:03,799 --> 00:54:06,814
Oleks kasulik lugeda koos läbi

963
00:54:06,949 --> 00:54:10,012
esimene lõik, et te mõistaksite

964
00:54:10,579 --> 00:54:17,602
tema meetodit.

965
00:54:17,809 --> 00:54:19,818
Ta alustab nii:

966
00:54:20,709 --> 00:54:23,737
"Ühiskondades, kus valitseb
kapitalistlik tootmisviis,

967
00:54:23,989 --> 00:54:27,020
esineb rikkus määratu
suure kaupade koguna;

968
00:54:27,299 --> 00:54:28,343
(…)üksik kaup(…)

969
00:54:28,739 --> 00:54:29,773
(…)elementaarse vormina.

970
00:54:30,079 --> 00:54:31,141
Meie uurimus algab seepärast

971
00:54:31,699 --> 00:54:33,763
kauba analüüsist."

972
00:54:34,339 --> 00:54:35,415
See on aprioorne

973
00:54:36,099 --> 00:54:38,178
alguspunkt, millest
me rääkisime.

974
00:54:38,889 --> 00:54:39,898
Kuid pange tähele

975
00:54:40,789 --> 00:54:43,790
keelekasutust: "esineb".

976
00:54:43,889 --> 00:54:47,955
Olge alati hoolikad, kui
Marx kasutab sõna "esinema".

977
00:54:48,549 --> 00:54:50,557
'Esinema' ei tähenda 'olema',

978
00:54:51,349 --> 00:54:53,403
siin on tegemist millegi muuga.

979
00:54:53,889 --> 00:54:58,410
Püüdke tabada, mis see muu on.

980
00:54:58,041 --> 00:55:02,530
Samuti pange tähele,

981
00:55:02,899 --> 00:55:04,935
et teda huvitab ainult

982
00:55:05,259 --> 00:55:08,317
'kapitalistlik tootmisviis'.

983
00:55:08,839 --> 00:55:11,845
Teda ei huvita vanaaja või sotsialistlikud

984
00:55:12,439 --> 00:55:13,448
tootmisviisid või isegi

985
00:55:14,339 --> 00:55:18,361
hübriidsed tootmisviisid.
Ta hakkab tegelema

986
00:55:18,559 --> 00:55:19,636
kapitalistliku tootmisviisiga

987
00:55:20,329 --> 00:55:23,355
selle puhtas vormis.

988
00:55:23,589 --> 00:55:26,670
"Kapitali" lugedes tuleks

989
00:55:26,067 --> 00:55:31,676
seda pidevalt meeles hoida.

990
00:55:32,279 --> 00:55:34,303
See on siis alguspunkt.

991
00:55:34,519 --> 00:55:36,525
Järele mõeldes

992
00:55:36,579 --> 00:55:44,579
on see tegelikult väga hea alguspunkt.

993
00:55:44,709 --> 00:55:45,714
Miks? …Kas on siin

994
00:55:46,209 --> 00:55:52,294
ruumis kedagi, kes poleks
mingi kaubaga kokku puutunud?

995
00:55:53,059 --> 00:55:56,148
Igaühel on kaupadega kogemusi.

996
00:55:56,949 --> 00:55:59,005
Olete näinud mingit kaupa täna?

997
00:55:59,509 --> 00:56:01,516
Eile?

998
00:56:01,579 --> 00:56:08,603
Kas te käite pidevalt poes
neid ostmas?

999
00:56:08,819 --> 00:56:12,890
Seega on Marx valinud

1000
00:56:13,529 --> 00:56:15,627
ühisnimetaja,

1001
00:56:16,509 --> 00:56:18,515
midagi ühist kõigi jaoks,

1002
00:56:18,569 --> 00:56:20,574
midagi tuttavat.

1003
00:56:20,619 --> 00:56:23,625
Ostame seda poest

1004
00:56:24,219 --> 00:56:27,261
ja see on meile eluliselt vajalik.

1005
00:56:27,639 --> 00:56:30,645
Me ei elaks ilma kaupade tarbimiseta.

1006
00:56:31,239 --> 00:56:34,332
Et elada, peame ostma kaupu.

1007
00:56:35,169 --> 00:56:38,195
Alustamegi selle lihtsa suhtega,

1008
00:56:38,429 --> 00:56:40,517
ja tähtis on veel see,

1009
00:56:41,309 --> 00:56:44,322
et pole oluline,

1010
00:56:44,439 --> 00:56:47,507
kas oled, mees, naine, jaapanlane

1011
00:56:48,119 --> 00:56:51,176
või kes iganes.
Teisisõnu:

1012
00:56:51,689 --> 00:56:52,690
tegemist on

1013
00:56:52,699 --> 00:56:56,791
väga lihtsa majandusliku tehinguga.

1014
00:56:57,619 --> 00:57:00,652
Kuid missugune majanduslik tehing see on?

1015
00:57:00,949 --> 00:57:02,027
Ta ütleb, et

1016
00:57:02,729 --> 00:57:07,776
kaup on miski,

1017
00:57:08,199 --> 00:57:11,264
mis rahuldab inimtarbeid.

1018
00:57:11,849 --> 00:57:13,200
Marx jätkab

1019
00:57:13,002 --> 00:57:17,401
järgmises lõigus
kauba mõistatuslikust vormist -

1020
00:57:17,599 --> 00:57:19,651
see on meile midagi välist,

1021
00:57:20,119 --> 00:57:24,920
mille muudame omaseks.

1022
00:57:24,092 --> 00:57:27,901
Kaup "rahuldab mingisuguseid inimtarbeid.
Nende tarvete loomus,

1023
00:57:28,729 --> 00:57:33,824
ükskõik, kas nad tekivad näiteks kõhust
või fantaasiast, ei muuda sugugi asja."

1024
00:57:34,679 --> 00:57:37,727
Ta pole järelikult huvitatud
psühholoogilisest küljest.

1025
00:57:38,159 --> 00:57:42,187
Teda ei huvita,

1026
00:57:42,439 --> 00:57:46,522
miks kaupu ostetakse,

1027
00:57:47,269 --> 00:57:50,285
miks on vajadus

1028
00:57:50,429 --> 00:57:53,465
või iha nende järele.

1029
00:57:53,789 --> 00:57:56,900
Marxi huvitab vaid fakt,

1030
00:57:56,009 --> 00:58:00,708
et keegi ostab mingi kauba.

1031
00:58:01,599 --> 00:58:03,667
Edasi arutleb ta,

1032
00:58:04,279 --> 00:58:08,367
kui palju kaupu maailmas on?

1033
00:58:09,159 --> 00:58:12,170
Neid on miljoneid, kõik
erinevate omadustega

1034
00:58:12,269 --> 00:58:16,316
ja erinevate hulkadena.

1035
00:58:16,739 --> 00:58:19,820
Aga ta lükkab selle kõrvale ja ütleb:
"Avastada need mitmesugused

1036
00:58:20,549 --> 00:58:26,614
küljed ja seega asjade mitmesugused tarvitusviisid
on ajaloolise arenemise ülesanne.

1037
00:58:27,199 --> 00:58:30,248
See käib ka ühiskondlike mõõtude leidmise kohta

1038
00:58:30,689 --> 00:58:32,784
kasulike asjade kvantitatiivse külje mõõtmiseks.

1039
00:58:33,639 --> 00:58:36,650
Kaubamõõtude erinevused

1040
00:58:36,749 --> 00:58:42,798
tulevad osalt mõõdetavate esemete
erinevast loomusest, osalt kokkuleppest.

1041
00:58:43,239 --> 00:58:46,257
Asja kasulikkus teeb
tema tarbimisväärtuseks."

1042
00:58:46,419 --> 00:58:51,432
Esimene tähtis mõiste: tarbimisväärtus.

1043
00:58:51,549 --> 00:58:54,555
See on sulle kasulik. Marxi ei
huvita, kuidas see kasulik on,

1044
00:58:55,149 --> 00:58:59,150
teda jätab külmaks
tarbimisväärtuste ajalugu

1045
00:58:59,249 --> 00:59:02,291
ja nende mõõtmine.
Teda huvitab

1046
00:59:02,669 --> 00:59:03,745
vaid tarbimisväärtuse mõiste.

1047
00:59:04,429 --> 00:59:10,478
Ta läheb kohe väga abstraktseks.

1048
00:59:10,919 --> 00:59:14,966
Ühes eessõnas räägib ta,

1049
00:59:15,389 --> 00:59:19,397
et ühiskonnateadlastele on probleemiks,

1050
00:59:19,469 --> 00:59:24,501
et ei saa laboris nähtusi isoleerida
ega eksperimente teha.

1051
00:59:24,789 --> 00:59:27,815
Eksperimendi läbiviimiseks on vaja

1052
00:59:28,049 --> 00:59:31,094
kasutada üldistamist.

1053
00:59:31,499 --> 00:59:33,528
Sedaviisi on kohe näha,

1054
00:59:33,789 --> 00:59:36,789
et kaup on põhiline -

1055
00:59:36,789 --> 00:59:40,856
abstraheerides inimeste
vajadustest ja tahtmistest,

1056
00:59:41,459 --> 00:59:44,535
abstraheerudes asjade erinevatest

1057
00:59:45,219 --> 00:59:46,285
omadustest.

1058
00:59:46,879 --> 00:59:48,886
Nõnda saab keskenduda sellele,

1059
00:59:48,949 --> 00:59:50,974
et teatud kaubal

1060
00:59:51,199 --> 00:59:58,199
on olemas tarbimisväärtus.

1061
00:59:59,018 --> 01:00:02,115
Kohe pärast seda,

1062
01:00:03,015 --> 01:00:05,144
esimese peatüki

1063
01:00:05,279 --> 01:00:07,344
alguses ütleb ta:

1064
01:00:07,929 --> 01:00:11,620
"Meie poolt vaadeldavas
ühiskonnavormis" - ehk

1065
01:00:11,062 --> 01:00:15,111
kapitalistlikus tootmisviisis -

1066
01:00:15,669 --> 01:00:21,672
"on nad ühtlasi vahetusväärtuse
ainelised kandjad."

1067
01:00:21,699 --> 01:00:24,722
Pange tähele sõna "kandjad",

1068
01:00:24,929 --> 01:00:26,991
kaup on millegi kandja.

1069
01:00:27,549 --> 01:00:29,647
Ta ei väida, et see 'on' miski.

1070
01:00:30,529 --> 01:00:35,602
Kaup kannab endas midagi,

1071
01:00:36,259 --> 01:00:38,315
mida tuleb defineerida.

1072
01:00:38,819 --> 01:00:40,854
Kuidas sellele läheneda?

1073
01:00:41,169 --> 01:00:43,150
Vaadates vahetusprotsesse -

1074
01:00:43,015 --> 01:00:48,804
geograafiliselt või ajaliselt -

1075
01:00:48,939 --> 01:00:52,013
näeme tohutu mastaabiga

1076
01:00:52,679 --> 01:00:55,770
turuprotsesse.

1077
01:00:56,589 --> 01:00:58,682
Näeme eri suhtarve

1078
01:00:59,519 --> 01:01:02,616
särkide ja saabaste vahel, mis
sõltuvad ajast ja kohast.

1079
01:01:03,489 --> 01:01:10,493
Näeme erinevaid kvantitatiivseid
suhteid buššelite jahu ja

1080
01:01:10,529 --> 01:01:13,584
saapapaaride ja terasetonnide vahel jne.

1081
01:01:14,079 --> 01:01:19,156
Seega esimesel pilgul
on vahetuste maailm täis

1082
01:01:19,849 --> 01:01:25,935
palju seosetuid vahetusväärtusi.

1083
01:01:26,709 --> 01:01:30,400
Nagu ta kirjutab: "Vahetusväärtus

1084
01:01:30,004 --> 01:01:35,173
näib seepärast olevat midagi
juhuslikku ning puhtrelatiivset

1085
01:01:35,569 --> 01:01:39,620
ja kauba sisemine,

1086
01:01:40,079 --> 01:01:42,125
immanentne vahetusväärtus

1087
01:01:42,539 --> 01:01:50,890
näib seega olevat mingi loogiline vasturääkivus."

1088
01:01:55,159 --> 01:01:56,212
Kuid märkasime midagi

1089
01:01:56,689 --> 01:01:58,990
vahetuse maailma puhul - kõike

1090
01:01:58,099 --> 01:02:03,978
saab põhimõtteliselt kõige vastu vahetada.

1091
01:02:04,869 --> 01:02:10,891
Selle eelduseks on,
nagu ta ütleb lk.-l 41,

1092
01:02:11,089 --> 01:02:14,126
et te võite alati vahetada
seda, mida olete vahetuse teel saanud,

1093
01:02:14,459 --> 01:02:17,520
veelkord mingi muu asja vastu.

1094
01:02:18,069 --> 01:02:19,083
Seega võite

1095
01:02:19,209 --> 01:02:21,211
katkematult vahetada.

1096
01:02:21,409 --> 01:02:24,452
Ehk siis, asi võib liikuda,

1097
01:02:24,839 --> 01:02:28,883
kui seda vahetatakse ükskõik
millise asja vastu mingil hetkel.

1098
01:02:29,279 --> 01:02:32,316
Kui lugu on nii, siis,

1099
01:02:32,649 --> 01:02:34,653
kirjutab ta lk. 41,

1100
01:02:35,049 --> 01:02:40,049
"Sellest järeldub esiteks: ühe ja
sellesama kauba antud vahetusväärtused

1101
01:02:40,049 --> 01:02:43,630
väljendavad midagi võrdset.

1102
01:02:43,063 --> 01:02:47,102
Ja teiseks:, vahetusväärtus saab üldse olla

1103
01:02:47,669 --> 01:02:53,682
ainult mingi endast erineva
sisu väljendusviisiks, "avaldumisvormiks"."

1104
01:02:53,799 --> 01:02:55,854
Tähendab: kui mul on käes kaup,

1105
01:02:56,349 --> 01:02:58,370
ei saa ma seda koost võtta,

1106
01:02:58,559 --> 01:03:02,650
et leida selle seest osa,
mis teeb ta vahetatavaks.

1107
01:03:03,469 --> 01:03:07,501
See on midagi muud.

1108
01:03:07,789 --> 01:03:10,816
Ei. Ta on vahetatav millegi vastu,
kuid ma ei näe, mis teeb ta vahetatavaks

1109
01:03:11,059 --> 01:03:13,072
lihtsalt kaubale vaadates.

1110
01:03:13,189 --> 01:03:15,150
Kaubale peab vaatama

1111
01:03:15,015 --> 01:03:20,964
liikumises. Siin kohtamegi liikumist.

1112
01:03:21,099 --> 01:03:23,192
Kaupa vaadates,

1113
01:03:24,029 --> 01:03:24,112
tema liikumist jälgides,

1114
01:03:24,859 --> 01:03:27,864
väljendab ta midagi

1115
01:03:27,909 --> 01:03:29,180
vahetuse kohta -

1116
01:03:29,018 --> 01:03:32,977
vahetuses olevat võrreldatavust.

1117
01:03:33,139 --> 01:03:36,173
Kõik asjad on vahetusega võrreldavad.

1118
01:03:36,479 --> 01:03:40,640
Miks on see nii ja millest see võrreldavus

1119
01:03:40,064 --> 01:03:41,883
koosneb?

1120
01:03:42,459 --> 01:03:44,480
Kust see tuleb?

1121
01:03:44,669 --> 01:03:46,734
Kuidas seda defineerida?

1122
01:03:47,319 --> 01:03:51,372
Ja kaup on selle miski kandja,

1123
01:03:51,849 --> 01:03:53,905
kuid see ei ole kauba sees.

1124
01:03:54,409 --> 01:03:57,390
Kaup kannab seda.

1125
01:03:57,039 --> 01:03:58,087
See on suhe

1126
01:03:58,087 --> 01:03:59,596
kauba sees,

1127
01:04:00,379 --> 01:04:03,381
mittemateriaalne asi.

1128
01:04:03,399 --> 01:04:06,416
Edasi analüüsib Marx nisu ja rauda

1129
01:04:06,569 --> 01:04:11,604
ja toob ühe oma geomeetrilistest näidetest,

1130
01:04:11,919 --> 01:04:14,360
kuid kirjutab siis otsustavalt:

1131
01:04:14,036 --> 01:04:18,445
"Kumbki neist, kuivõrd ta on vahetusväärtus,

1132
01:04:18,769 --> 01:04:24,771
peab järelikult olema redutseeritav
sellele kolmandale." -Mis iganes see on.

1133
01:04:24,789 --> 01:04:28,791
Ja: "Selleks ühiseks ei saa olla,
kaupade geomeetriline, füüsikaline, keemiline

1134
01:04:28,809 --> 01:04:32,885
ega mingi muu looduslik omadus,"
kirjutab ta allpool.

1135
01:04:33,569 --> 01:04:36,572
Siin kohtame midagi väga tähtsat.

1136
01:04:36,869 --> 01:04:38,410
Marxi

1137
01:04:38,041 --> 01:04:42,870
kujutatakse sageli kui jämedat materialisti.

1138
01:04:43,239 --> 01:04:50,306
Kuid siin on kohe ilmne, et ta ei räägi
üldse asja materiaalsusest.

1139
01:04:50,909 --> 01:04:53,947
Võite igavesti kauba esemlikkust
uurida, kuid te ei

1140
01:04:54,289 --> 01:04:55,333
taba selle võrreldatavuse

1141
01:04:55,729 --> 01:04:58,190
ja vahetatavuse saladust.

1142
01:04:58,019 --> 01:05:04,378
Te ei leia seda.

1143
01:05:04,549 --> 01:05:08,581
Seejärel kirjutab ta, lk. 41:

1144
01:05:08,869 --> 01:05:11,951
"Tarbimisväärtustena on

1145
01:05:12,689 --> 01:05:15,380
kaubad kõigepealt erinevad oma kvaliteedilt,

1146
01:05:15,038 --> 01:05:18,113
vahetusväärtustena võivad nad olla
ainult mitmesuguse kvantiteediga…" -

1147
01:05:19,013 --> 01:05:22,662
ehk nii palju seda saab vahetada
naa palju selle vastu -

1148
01:05:22,779 --> 01:05:27,795
"…ega sisalda järelikult
aatomitki tarbimisväärtust."

1149
01:05:27,939 --> 01:05:33,016
See võrreldavus, millest ta
räägib, ei koosne

1150
01:05:33,709 --> 01:05:38,757
millegi kasulikkusest.

1151
01:05:39,189 --> 01:05:42,270
Edasi: "Kui kõrvale jätta kaubakehade
tarbimisväärtus, siis jääb neile

1152
01:05:42,999 --> 01:05:46,086
ainult üks omadus…" - ja siin
toimub jällegi üks etteruttav hüpe.

1153
01:05:46,869 --> 01:05:47,920
Selleks omaduseks on:

1154
01:05:48,379 --> 01:05:51,386
kõik kaubad on inimtöö produktid.

1155
01:05:52,079 --> 01:05:55,163
See on kaupadele ühine.

1156
01:05:55,919 --> 01:06:03,964
Vahetus- ja tarbimisväärtused
kannavad endas omadust

1157
01:06:04,369 --> 01:06:08,455
olla inimtöö produktid.

1158
01:06:09,229 --> 01:06:11,266
Kuid kohe küsib ta:

1159
01:06:11,599 --> 01:06:13,655
Mis sorti töö see on?

1160
01:06:14,159 --> 01:06:16,233
See ei põhine

1161
01:06:16,899 --> 01:06:19,906
sellel, et kui laisal inimesel

1162
01:06:20,599 --> 01:06:24,663
kulub särgi valmistamiseks 15 päeva,
peab selle eest maksma

1163
01:06:25,239 --> 01:06:27,294
15 tööpäeva ekvivalendiga,

1164
01:06:27,789 --> 01:06:31,818
kui leidub 3 päevaga tehtud särk,

1165
01:06:32,079 --> 01:06:34,900
mille eest saab maksta 3 tööpäevaga.

1166
01:06:34,009 --> 01:06:36,448
Ta kirjutab lõigu lõpus:

1167
01:06:37,339 --> 01:06:40,339
"…nad enam ei erine üksteisest,

1168
01:06:40,339 --> 01:06:43,405
vaid on kõik taandatud
ühesugusele inimtööle,

1169
01:06:43,999 --> 01:06:46,073
abstraktsele inimtööle."

1170
01:06:46,739 --> 01:06:49,821
Ta liigub edasi kiiresti ja mõistatuslikult.

1171
01:06:50,559 --> 01:06:50,638
Tarbimisväärtus,

1172
01:06:51,349 --> 01:06:52,380
vahetusväärtus,

1173
01:06:52,659 --> 01:06:54,682
abstraktne inimtöö.

1174
01:06:54,889 --> 01:06:55,977
Siit järgneb:

1175
01:06:56,769 --> 01:06:59,660
"Vaadakem nüüd töö produktide ülejääki.
Neist ei ole muud üle jäänud

1176
01:06:59,066 --> 01:07:00,100
kui ühesugune

1177
01:07:01,000 --> 01:07:03,999
viirastuslik esemlikkus," -

1178
01:07:03,999 --> 01:07:06,060
Marx räägib palju viirastustest,

1179
01:07:06,609 --> 01:07:09,613
libahuntidest jne.

1180
01:07:10,009 --> 01:07:13,105
Talle meeldisid Shelley ja
Frankenstein ja teised taolised,

1181
01:07:13,969 --> 01:07:16,050
kohtate palju taolist keelekasutust.

1182
01:07:16,779 --> 01:07:21,865
"[töö produktid on] erinevusteta
inimtöö lihtne kalgastus, s.o.

1183
01:07:22,639 --> 01:07:25,721
inimtööjõu kulutuse kalgastus,
olenemata selle kulutuse vormist.

1184
01:07:26,459 --> 01:07:29,512
(…)Selle neile ühise
ühiskondliku substantsi kristallidena

1185
01:07:29,989 --> 01:07:39,027
on nad väärtused – kaubaväärtused."

1186
01:07:39,369 --> 01:07:45,420
Nelja leheküljega visandab Marx

1187
01:07:45,042 --> 01:07:46,581
kolm põhilist mõistet:

1188
01:07:46,959 --> 01:07:53,025
Tarbimisväärtus, vahetusväärtus, väärtus.

1189
01:07:53,619 --> 01:07:55,619
Väärtust antakse edasi

1190
01:07:55,619 --> 01:07:58,648
kaubavahetuse protsessis.

1191
01:07:58,909 --> 01:08:04,981
See on kaubas olev varjatud element, mis teeb

1192
01:08:05,629 --> 01:08:13,648
kõik kaubad põhimõtteliselt
üksteisega vahetatavaks.

1193
01:08:13,819 --> 01:08:18,868
Seejärel Marx, olles
abstraheerinud tarbimisväärtusest,

1194
01:08:19,309 --> 01:08:22,378
läheb tagasi ja vaatleb
uuesti vahetusväärtust.

1195
01:08:22,999 --> 01:08:26,092
"Uurimise edasine käik viib meid
tagasi vahetusväärtuse juurde

1196
01:08:26,929 --> 01:08:28,965
kui väärtuse paratamatu väljendusviisi

1197
01:08:29,289 --> 01:08:33,382
ehk avaldumisvormi juurde (…)"

1198
01:08:34,219 --> 01:08:37,650
Avaldumine, avaldumisvorm; kuid
nüüd teisest küljest vaadatuna.

1199
01:08:37,065 --> 01:08:41,464
Kaupade vahetatavuses on
seega midagi saladuslikku.

1200
01:08:42,049 --> 01:08:47,120
On saladuslik, kuidas

1201
01:08:47,759 --> 01:08:51,847
kõik kaubad on üksteisega võrreldavad.

1202
01:08:52,639 --> 01:08:55,714
Saladus on nende olemine väärtustena,

1203
01:08:56,389 --> 01:08:58,560
kuid väärtusi väljendab nüüd

1204
01:08:58,056 --> 01:09:00,133
vahetusväärtus,

1205
01:09:01,033 --> 01:09:02,772
(ehk kui palju saad

1206
01:09:03,069 --> 01:09:04,117
turul mingi kauba eest),

1207
01:09:04,549 --> 01:09:06,250
- vahetusväärtus esindab

1208
01:09:06,025 --> 01:09:10,524
väärtust ja tööd.

1209
01:09:10,749 --> 01:09:13,765
Kui lähete poodi,

1210
01:09:13,909 --> 01:09:17,004
kas näete kaubas tööd?

1211
01:09:17,859 --> 01:09:20,945
Kuid kaubal on ju vahetusväärtus?

1212
01:09:21,719 --> 01:09:22,733
Marxi seletus on:

1213
01:09:22,859 --> 01:09:26,870
Kaubad on küll töö produktid,
kuid seda tööd pole näha,

1214
01:09:26,969 --> 01:09:29,022
kauba peale vaadates ei näe tööd.

1215
01:09:29,499 --> 01:09:34,544
Kuid seda saab aimata, kuna
kauba hind esindab tööd.

1216
01:09:34,949 --> 01:09:36,020
Tähendab,

1217
01:09:36,659 --> 01:09:41,720
vahetusväärtus esitab
midagi muud.

1218
01:09:42,269 --> 01:09:47,670
Jällegi: 'esitama' ei tähenda 'olema':

1219
01:09:47,067 --> 01:09:48,083
on selge, et

1220
01:09:48,083 --> 01:09:51,117
mingi asja 'esitus'

1221
01:09:52,017 --> 01:09:55,071
erineb selle 'olemusest'.
Marx kirjutab pikalt,

1222
01:09:55,071 --> 01:09:58,140
mida kujutab see erinevus

1223
01:09:59,004 --> 01:10:06,004
väärtuse ja esituse vahel.

1224
01:10:08,659 --> 01:10:11,726
Lk.-l 42 ta kirjutab:

1225
01:10:12,329 --> 01:10:15,362
"Niisiis tarbimisväärtusel ehk hüvel

1226
01:10:15,659 --> 01:10:19,662
on väärtus ainult selletõttu,
et temas on asjastatud

1227
01:10:19,959 --> 01:10:26,959
ehk materialiseeritud
abstraktset inimtööd."

1228
01:10:26,959 --> 01:10:30,910
Asjastatud - väga tähtis mõiste.

1229
01:10:30,091 --> 01:10:36,800
Tööprotsess asjastub milleski.

1230
01:10:37,619 --> 01:10:42,630
See idee on Marxi puhul
edaspidi väga tähtis.

1231
01:10:42,063 --> 01:10:44,092
On mingi ese

1232
01:10:44,659 --> 01:10:46,659
ja on tööprotsess.

1233
01:10:46,659 --> 01:10:48,360
Milline on suhe

1234
01:10:48,036 --> 01:10:51,037
protsessi ja eseme vahel?
See teema kerkib

1235
01:10:51,037 --> 01:10:56,476
tekstis edaspidi korduvalt esile.

1236
01:10:56,809 --> 01:10:59,250
Protsessid ja esemed;

1237
01:10:59,025 --> 01:11:05,184
ese kui protsessi esitus.

1238
01:11:05,409 --> 01:11:07,453
Tahate lihtsat näidet?

1239
01:11:07,849 --> 01:11:09,901
Kui korraldaksin

1240
01:11:10,369 --> 01:11:13,423
teile praegu eksami neist mõistetest

1241
01:11:13,909 --> 01:11:14,935
ja hindaksin teie töid -

1242
01:11:15,169 --> 01:11:19,030
siis hindaksin 'eset', asja.

1243
01:11:19,003 --> 01:11:23,079
Ma ei hindaks protsessi.

1244
01:11:23,079 --> 01:11:27,115
Võite olla vihased,

1245
01:11:28,015 --> 01:11:33,714
kui saate hindeks C, D või Fi,

1246
01:11:33,849 --> 01:11:36,852
isegi kui te nägite vaeva protsessis,

1247
01:11:37,149 --> 01:11:41,225
intellektuaalses tööprotsessis
tekstist aru saamisel.

1248
01:11:41,909 --> 01:11:43,914
See on tähtis ese,

1249
01:11:43,959 --> 01:11:48,035
kuid hinnata seda asjana… tegelikult

1250
01:11:48,719 --> 01:11:51,723
on sellised probleemid haridusele omased.

1251
01:11:52,119 --> 01:11:54,132
Haridus seisneb protsessis,

1252
01:11:54,249 --> 01:11:58,284
õppimise, mõtlemise jne. protsessis.

1253
01:11:58,599 --> 01:12:01,654
Me testime inimeste
protsesside kvaliteeti

1254
01:12:02,149 --> 01:12:03,237
asjadest lähtuvalt.

1255
01:12:04,029 --> 01:12:09,360
Väitekirjad, esseed, artiklid,

1256
01:12:09,036 --> 01:12:12,345
valikvastustega testid jne.

1257
01:12:12,669 --> 01:12:16,320
Marx ütleb siin: Esitus,

1258
01:12:16,032 --> 01:12:18,181
s.t. vahetusväärtus,

1259
01:12:18,469 --> 01:12:21,960
on midagi nähtavat, kuid see

1260
01:12:21,096 --> 01:12:24,555
esitab väärtust.

1261
01:12:25,419 --> 01:12:31,516
Ja nagu näeme, on väärtus alalises liikumises.

1262
01:12:32,389 --> 01:12:37,900
See tähendab, et protsess
on esemes asjastunud.

1263
01:12:37,009 --> 01:12:40,017
Tööprotsess, keraamiku vaasivalmistamine,

1264
01:12:40,098 --> 01:12:43,115
asjastub lõpuks esemes.
Ja turul müüakse eset,

1265
01:12:44,015 --> 01:12:46,100
mitte protsessi.

1266
01:12:47,000 --> 01:12:51,119
Kuid ese ei eksisteeri
ilma protsessita.

1267
01:12:51,119 --> 01:12:54,155
Seega protsess tuleb asjastada.

1268
01:12:54,479 --> 01:12:57,537
Mõni inimene tahaks väga
kirjutada väitekirja ilma

1269
01:12:58,059 --> 01:13:01,260
tegelikult seda asja tootmata.

1270
01:13:01,026 --> 01:13:03,215
Võite taevani kiita

1271
01:13:03,449 --> 01:13:06,522
selle kirjutamise protsessi,

1272
01:13:07,179 --> 01:13:09,560
kuid peate selle asjastama.

1273
01:13:09,056 --> 01:13:11,155
Kõik, kes on seda teed käinud, teavad,

1274
01:13:12,055 --> 01:13:15,394
et ideed võivad tunduda hiilgavad,
kuid asjastades need paberil,

1275
01:13:15,889 --> 01:13:20,780
tundub tulemus tihti mõttetuna!

1276
01:13:20,078 --> 01:13:21,115
Marx arutleb

1277
01:13:22,015 --> 01:13:24,113
selle suhte üle,

1278
01:13:25,013 --> 01:13:26,042
vihjab sellele,

1279
01:13:26,159 --> 01:13:27,242
käsitledes

1280
01:13:27,989 --> 01:13:30,280
asjastamise mõistet.

1281
01:13:30,028 --> 01:13:34,447
Inimtöö asjastub, materialiseerub

1282
01:13:34,699 --> 01:13:37,728
mingis esemes - kaubas.

1283
01:13:37,989 --> 01:13:41,075
Selle eseme sees on kvantiteet

1284
01:13:41,849 --> 01:13:47,849
mõõdetav eseme valmistamiseks
kuluva töö ajaga.

1285
01:13:47,849 --> 01:13:51,861
Ka töö aeg on mõõdetav -

1286
01:13:51,969 --> 01:13:56,994
tundide, päevadega jne.

1287
01:13:57,219 --> 01:13:58,317
Siin viitab Marx

1288
01:13:59,199 --> 01:14:02,214
vihjamisi sellele, kuidas

1289
01:14:02,349 --> 01:14:07,830
kapitalistlik tootmisviis
loob teatud arusaama ajalisusest.

1290
01:14:07,083 --> 01:14:13,157
Kuidas kapitalistlik tootmisviis
aega organiseerib?

1291
01:14:14,057 --> 01:14:17,106
Marxi väidab, et

1292
01:14:18,006 --> 01:14:24,028
asi seisneb selles,
et aeg on raha.

1293
01:14:24,028 --> 01:14:27,042
Aeg on väärtusega seotud
ja seega isegi

1294
01:14:27,042 --> 01:14:30,071
aja mõõtühikud omandavad

1295
01:14:30,071 --> 01:14:33,095
teatud külgetõmbe

1296
01:14:33,095 --> 01:14:40,095
seoses kapitalistliku tootmisviisi olemusega.

1297
01:14:43,063 --> 01:14:49,522
Järgmisena võtab ta

1298
01:14:50,089 --> 01:14:55,184
vaatluse alla: "Ühiskonna
kogu tööjõud,

1299
01:14:56,039 --> 01:15:03,039
mis väljendub kaupade
maailma väärtustes(…)"

1300
01:15:03,729 --> 01:15:10,729
Kus on selline ühiskond?
Kus valitseb kaupade maailm?

1301
01:15:11,469 --> 01:15:12,850
Siin ei tuleks vaadata

1302
01:15:12,085 --> 01:15:18,754
ühte kindlat kohta - tegemist
on globaalse olukorraga.

1303
01:15:19,519 --> 01:15:21,610
Kaupade maailm,

1304
01:15:22,429 --> 01:15:25,475
kus on see kaupade
maailm praegu?

1305
01:15:25,889 --> 01:15:29,690
See on Hiinas, Mehhikos, Jaapanis,

1306
01:15:29,069 --> 01:15:31,074
Venemaal…

1307
01:15:32,019 --> 01:15:34,788
Asi on ülemaailmne.

1308
01:15:34,959 --> 01:15:36,780
Marx vaatleb

1309
01:15:36,078 --> 01:15:38,727
ühiskonda mingis mõttes

1310
01:15:39,429 --> 01:15:42,820
kogu kapitalistliku maailmana.

1311
01:15:42,082 --> 01:15:46,941
Ta analüüsib töö mõistet

1312
01:15:47,679 --> 01:15:49,775
ja väärtuse mõõtu

1313
01:15:50,639 --> 01:15:56,110
kogu maailma kontekstis.
See pole enam

1314
01:15:56,011 --> 01:16:02,058
lihtsalt üks töö ühes kindlas
kohas ja ajas, vaid kogu maailmas.

1315
01:16:02,058 --> 01:16:05,457
See on globaalne olustik.

1316
01:16:05,979 --> 01:16:08,031
Muide, Marx

1317
01:16:08,499 --> 01:16:11,521
kirjeldab hiilgavalt globaliseerumist

1318
01:16:11,719 --> 01:16:13,734
"Kommunistlikus manifestis",

1319
01:16:13,869 --> 01:16:16,942
kus ta kirjutab kodanluse edasiviivast
jõust maailmaturu loomisel

1320
01:16:17,599 --> 01:16:19,678
ja selle tagajärgedest:

1321
01:16:20,389 --> 01:16:24,391
vanad tööstusharud hävinevad,
uued luuakse, toimub hämmastav

1322
01:16:24,589 --> 01:16:25,595
voolavus.

1323
01:16:26,189 --> 01:16:31,217
Marx kirjutas seda ajal, mil
maailm oli kiiresti avardumas

1324
01:16:31,469 --> 01:16:34,537
aurulaevanduse, raudteede jne.
mõju kaudu

1325
01:16:35,149 --> 01:16:39,152
globaalsele majandusele.

1326
01:16:39,449 --> 01:16:42,520
Ta mõistis väga hästi selle tagajärgi, seda,

1327
01:16:43,159 --> 01:16:45,168
et väärtust ei määrata
kuskil aianurgas,

1328
01:16:46,059 --> 01:16:51,157
vaid kaupade maailmas.

1329
01:16:52,039 --> 01:16:55,043
Lõpptulemuseks on,
nagu ta kirjutab:

1330
01:16:55,439 --> 01:16:58,340
"Igaüks neist individuaalseist

1331
01:16:58,034 --> 01:17:03,078
tööjõududest on niisamasugune inimtööjõud

1332
01:17:03,078 --> 01:17:06,587
nagu iga teinegi, kuivõrd tal on

1333
01:17:07,289 --> 01:17:09,390
keskmise ühiskondliku tööjõu iseloom ja

1334
01:17:09,039 --> 01:17:12,758
kuivõrd ta funktsioneerib sellise
keskmise ühiskondliku tööjõuna(…)"

1335
01:17:13,109 --> 01:17:16,600
Ja siin tuleb tähtis määratlus:

1336
01:17:16,006 --> 01:17:18,051
"Ühiskondlikult vajalik tööaeg on

1337
01:17:19,005 --> 01:17:22,069
tööaeg, mis on vajalik mingi

1338
01:17:22,069 --> 01:17:26,588
tarbimisväärtuse valmistamiseks olemasolevail
ühiskondlikult normaalseil tootmistingimustel

1339
01:17:27,209 --> 01:17:32,245
ning antud ühiskonnas olemasoleva keskmise
tööoskuse ja tööintensiivsuse taseme puhul."

1340
01:17:32,569 --> 01:17:35,626
See on tema esialgne väärtuse definitsioon.

1341
01:17:36,139 --> 01:17:43,139
Väärtus on ühiskondlikult vajalik tööaeg.

1342
01:17:44,027 --> 01:17:48,064
Üks põhjus, miks Marx rahuldus
selle väga mõistatusliku käsitusega

1343
01:17:48,064 --> 01:17:51,673
tarbimisväärtusest, vahetusväärtusest ja väärtusest,

1344
01:17:52,249 --> 01:17:55,313
seisneb selles, et see

1345
01:17:55,889 --> 01:17:59,941
käsitus sarnaneb täiesti Ricardo omaga.

1346
01:18:00,409 --> 01:18:08,418
See on nii, kuid ühe
tähtsa erinevusega.

1347
01:18:08,499 --> 01:18:14,551
Ricardo kirjeldab
väärtusena tööaega.

1348
01:18:15,019 --> 01:18:21,840
Marx räägib ühiskondlikult
vajalikust tööajast.

1349
01:18:21,084 --> 01:18:24,142
Ja te peaksite kohe küsima:

1350
01:18:25,042 --> 01:18:28,042
Mida tähendab 'ühiskondlikult vajalik'?

1351
01:18:28,042 --> 01:18:31,321
Kuidas seda tuvastada?

1352
01:18:31,699 --> 01:18:34,550
Ta ei anna sellele otsest vastust.

1353
01:18:34,055 --> 01:18:37,934
Te hakkate seda aegamisi mõistma alles

1354
01:18:38,429 --> 01:18:40,483
"Kapitali" lugemise käigus.

1355
01:18:40,969 --> 01:18:43,011
Teisisõnu, Marx

1356
01:18:43,389 --> 01:18:48,422
lihtsalt esitab Ricardo
mõisteaparaadi,

1357
01:18:48,719 --> 01:18:55,730
kordab seda, ja ütleb:
'Ricardol jääb midagi puudu'.

1358
01:18:55,829 --> 01:19:02,850
Pole piisav nimetada väärtust tööajaks.

1359
01:19:03,039 --> 01:19:05,360
Peame küsima:

1360
01:19:05,036 --> 01:19:07,435
Mis on ühiskondlikult vajalik tööaeg?

1361
01:19:07,759 --> 01:19:10,853
Kuidas ja kes seda määrab?

1362
01:19:11,699 --> 01:19:13,787
See on peamine küsimus,

1363
01:19:14,579 --> 01:19:19,210
jätkuvalt tähtis ülemaailmses kapitalismis.

1364
01:19:19,021 --> 01:19:24,090
Kes ja kuidas loob väärtust?

1365
01:19:24,279 --> 01:19:27,324
Meile meeldib mõelda
meie oma väärtustest,

1366
01:19:27,729 --> 01:19:30,808
kõik räägivad aina väärtustest.

1367
01:19:31,519 --> 01:19:35,533
Kuid Marx väidab, et on
väärtus, mida määrab

1368
01:19:35,659 --> 01:19:37,740
mingi meile arusaamatu protsess.

1369
01:19:38,469 --> 01:19:41,090
Ning see pole meie valida,

1370
01:19:41,009 --> 01:19:44,608
see toimub meile tahes-tahtmata.

1371
01:19:44,689 --> 01:19:46,210
Selle toimumise viis

1372
01:19:46,021 --> 01:19:49,310
tuleb lahti harutada, kui
tahate mõista, kes te olete

1373
01:19:49,499 --> 01:19:52,523
ja mis on teie koht selles

1374
01:19:52,739 --> 01:19:54,806
väärtuste keerises. Peate

1375
01:19:55,409 --> 01:19:58,270
aru saama, kuidas väärtust luuakse,

1376
01:19:58,027 --> 01:20:02,036
kuidas seda toodetakse,
ja milliste tagajärgedega -

1377
01:20:02,036 --> 01:20:06,085
ühiskondlike, looduslike ja muud sorti.

1378
01:20:06,409 --> 01:20:07,422
Kui arvate,

1379
01:20:07,539 --> 01:20:10,780
et saate lahendada
kliimamuutuse ja teised

1380
01:20:10,078 --> 01:20:12,144
probleemid ilma aru saamiseta

1381
01:20:13,044 --> 01:20:16,076
sellest, kes määrab väärtusstruktuuri

1382
01:20:16,076 --> 01:20:19,135
ja kuidas erinevad protsessid
omakorda seda määravad -

1383
01:20:19,819 --> 01:20:22,980
siis te petate end!

1384
01:20:22,098 --> 01:20:23,179
Nii et Marx püüab

1385
01:20:24,079 --> 01:20:27,988
anda arusaama
ühiskondlikust vajadusest.

1386
01:20:28,699 --> 01:20:30,550
Ja meiegi veedame kaua aega

1387
01:20:30,055 --> 01:20:34,584
ühiskondlikult vajalikku vaadeldes.

1388
01:20:35,079 --> 01:20:39,125
Siiski osutab Marx kohe,

1389
01:20:39,539 --> 01:20:41,634
et väärtus pole püsiv.

1390
01:20:42,489 --> 01:20:46,280
Nagu öeldud, räägib
ta pidevalt muutumisest.

1391
01:20:46,028 --> 01:20:47,987
Ta väidab, et

1392
01:20:48,239 --> 01:20:53,314
loomulikult väärtus muutub
koos tootlikkusega:

1393
01:20:53,989 --> 01:20:57,420
"(…)Inglismaal pärast aurujõul töötavate
kudumistelgede tarvituselevõtmist

1394
01:20:57,042 --> 01:21:00,078
piisas võib-olla poolest sellest tööst,
mis varem oli vajalik selleks, et muuta

1395
01:21:00,078 --> 01:21:03,787
kangaks antud hulk lõnga.

1396
01:21:04,489 --> 01:21:07,538
Inglise käsitsikuduja vajas
selleks tegelikult hiljemgi

1397
01:21:07,979 --> 01:21:10,760
niisama palju tööaega kui varem,

1398
01:21:10,076 --> 01:21:13,153
aga ta individuaalse töötunni
produkt kujutas enesest nüüd

1399
01:21:14,053 --> 01:21:15,128
ainult poolt ühiskondlikku töötundi

1400
01:21:16,028 --> 01:21:17,066
ja selle produkti väärtus

1401
01:21:17,066 --> 01:21:21,515
langes seetõttu poole võrra."

1402
01:21:22,109 --> 01:21:27,690
Väärtus on seega ülitundlik

1403
01:21:27,069 --> 01:21:31,162
pöörete suhtes tehnoloogias

1404
01:21:32,062 --> 01:21:33,931
ja tootlikkuses.

1405
01:21:34,489 --> 01:21:37,580
Suur osa "Kapitalist" arutlebki

1406
01:21:38,399 --> 01:21:40,488
revolutsiooniliste muutuste üle

1407
01:21:41,289 --> 01:21:47,312
tootlikkuses ja väärtussuhetes.

1408
01:21:47,519 --> 01:21:49,290
See viib järelduseni

1409
01:21:49,029 --> 01:21:51,052
leheküljel 43:

1410
01:21:51,052 --> 01:21:55,401
"(…)antud tarbimisväärtuse
väärtuse suuruse määrab ainult

1411
01:21:55,869 --> 01:21:58,910
ühiskondlikult vajaliku töö hulk ehk selle

1412
01:21:59,279 --> 01:22:02,288
tarbimisväärtuse valmistamiseks
ühiskondlikult vajalik tööaeg."

1413
01:22:03,179 --> 01:22:06,182
See on siis definitsioon.

1414
01:22:06,479 --> 01:22:11,548
"Igal üksikul kaubal on siin üldse oma
liigi keskmise eksemplari tähendus."

1415
01:22:12,169 --> 01:22:13,233
Seejärel ta kordab…

1416
01:22:13,809 --> 01:22:16,843
Marx teeb seda muide tihti,

1417
01:22:17,149 --> 01:22:19,150
ta kordab ennast.

1418
01:22:19,249 --> 01:22:22,265
Ta ilmselt arvab, et te ei mõistnud

1419
01:22:22,409 --> 01:22:23,466
tema kudumistelgede

1420
01:22:23,979 --> 01:22:27,260
näidet, nii et tal on vaja

1421
01:22:27,026 --> 01:22:30,365
korduvalt rõhutada, nt.

1422
01:22:30,599 --> 01:22:34,674
leheküljel 43, et
kauba väärtus ei ole püsiv:

1423
01:22:35,349 --> 01:22:38,445
"…kui tema tootmiseks vajalik tööaeg püsiv oleks.

1424
01:22:39,309 --> 01:22:42,348
Viimane aga muutub iga
muudatusega töö tootlikus jõus."

1425
01:22:42,699 --> 01:22:46,480
Ta jätkab sellega. Kuid pange tähele:

1426
01:22:46,048 --> 01:22:51,053
"Töö tootliku jõu määravad
mitmesugused asjaolud,

1427
01:22:51,053 --> 01:22:57,056
muu hulgas tööliste keskmise oskuse aste,

1428
01:22:57,056 --> 01:23:01,355
teaduse ja ta tehnoloogilise
rakendamise arenemisaste,…"

1429
01:23:01,859 --> 01:23:09,872
(Marx tunnustas väga teaduse ja
tehnoloogia tähtsust kapitalismile.)

1430
01:23:09,989 --> 01:23:13,015
"…tootmisprotsessi
ühiskondlik kombinatsioon,

1431
01:23:13,249 --> 01:23:16,307
tootmisvahendite ulatus ja efektiivsus

1432
01:23:16,829 --> 01:23:22,900
ning looduslikud tingimused."

1433
01:23:23,539 --> 01:23:30,320
Pikk rida elemente, mis
võivad väärtust mõjutada.

1434
01:23:30,032 --> 01:23:34,851
Looduskeskkonna muutused
toovad pöördeid väärtusesse,

1435
01:23:35,139 --> 01:23:36,620
samuti tehnoloogia ja teadus,

1436
01:23:36,062 --> 01:23:38,601
tootmise ühiskondlik kombinatsioon,

1437
01:23:39,159 --> 01:23:41,780
tehnoloogiad, ja nii edasi…

1438
01:23:41,078 --> 01:23:43,127
Nii et on

1439
01:23:43,829 --> 01:23:47,835
väärtus, mida mõjutab trobikond
eri jõude, ja Marx ei

1440
01:23:48,429 --> 01:23:51,498
püüa siin neid kõiki lõplikult liigitada, vaid lihtsalt

1441
01:23:52,119 --> 01:23:58,212
juhtida tähelepanu sellele,
et väärtus pole püsiv.

1442
01:23:59,049 --> 01:24:07,106
See on avatud alatistele
pöördelistele muutustele.

1443
01:24:08,006 --> 01:24:11,015
Aga siis juhtub imelik asi.

1444
01:24:12,005 --> 01:24:16,164
Leheküljel 44

1445
01:24:16,659 --> 01:24:19,678
jätkab Marx järsku:

1446
01:24:19,849 --> 01:24:22,610
"Asi võib olla tarbimisväärtus,
olemata väärtus."

1447
01:24:22,061 --> 01:24:25,430
Sellega võime nõustuda.

1448
01:24:25,979 --> 01:24:29,520
Hingame õhku ilma selle
eest maksmata, kuigi

1449
01:24:29,052 --> 01:24:35,981
ka see on vist muutumas…

1450
01:24:36,449 --> 01:24:41,526
"Asi võib olla kasulik ja inimtöö produkt,
ilma et ta oleks kaup."

1451
01:24:42,219 --> 01:24:45,301
Ehk kasvatan aias tomateid ja söön neid…

1452
01:24:46,039 --> 01:24:48,110
Paljud inimesed toodavad isegi kapitalismis

1453
01:24:48,749 --> 01:24:52,749
asju eneste jaoks,

1454
01:24:52,749 --> 01:24:57,757
teevad neid ise.

1455
01:24:57,829 --> 01:25:00,280
"Et toota kaupa,

1456
01:25:00,028 --> 01:25:02,367
peab ta tootma mitte ainult tarbimisväärtust,

1457
01:25:02,619 --> 01:25:03,638
vaid tarbimisväärtust teistele,

1458
01:25:03,809 --> 01:25:08,530
ühiskondlikku tarbimisväärtust."

1459
01:25:08,053 --> 01:25:12,105
Ja mitte lihtsalt tarbimisväärtust,
nagu talupoeg toodab feodaalhärrale,

1460
01:25:13,005 --> 01:25:18,314
vaid tarbimisväärtust, mis läheb
teistele turu kaudu.

1461
01:25:18,359 --> 01:25:20,460
Ehk tarbimisväärtused,

1462
01:25:20,046 --> 01:25:27,046
mida toodetakse ja mis lähevad turule.

1463
01:25:27,499 --> 01:25:32,960
"Lõpuks ei saa ükski asi olla väärtus,
ilma et ta oleks tarbimisese.

1464
01:25:32,096 --> 01:25:35,140
Kui asi on kasutu, siis on
kasutu ka temas sisalduv töö,

1465
01:25:36,004 --> 01:25:42,283
mis ei tule arvesse tööna ega
moodusta sellepärast mingit väärtust."

1466
01:25:42,679 --> 01:25:47,685
Näib, et Marx jättis eelnevalt tarbimisväärtusese
kõrvale, abstraheerus sellest,

1467
01:25:47,739 --> 01:25:48,980
öeldes justkui: 'Mind ei huvita

1468
01:25:48,098 --> 01:25:52,105
tarbimisväärtused, ma ei tegele nendega.

1469
01:25:53,005 --> 01:25:56,034
Abstraheerin nendest, jõuan
vahetusväärtuseni ja selle kaudu

1470
01:25:56,079 --> 01:25:59,104
väärtuseni. Aga nüüd, kui
väärtus on käes, ütlen:

1471
01:25:59,329 --> 01:26:02,425
pole tähtis, mis sorti inimtööd milleski
kulutati - kui keegi seda ei taha ja

1472
01:26:03,289 --> 01:26:08,090
see ei rahulda inimese tarvet või vajadust,
siis see pole väärtus.'

1473
01:26:08,009 --> 01:26:10,868
Nii et väärtus sõltub ka sellest,
et ta on tarbimisväärtus

1474
01:26:10,949 --> 01:26:12,985
kuskil, kellegi jaoks.

1475
01:26:13,309 --> 01:26:18,361
See peab olema müüdav.
Marx toob seega

1476
01:26:18,829 --> 01:26:25,829
tarbimisväärtuse järsku
väärtuse mõtte juurde tagasi.

1477
01:26:27,059 --> 01:26:29,918
Siin on tegemist

1478
01:26:30,449 --> 01:26:31,980
väga huvitava

1479
01:26:31,098 --> 01:26:33,153
struktuuriga.

1480
01:26:34,053 --> 01:26:39,432
Tahaksin, et te iga osa lugemise järel

1481
01:26:39,909 --> 01:26:44,920
paneksite tähele, kuidas Marx
oma mõisteaparaati ehitab

1482
01:26:45,019 --> 01:26:47,117
ja seda koos hoiab.

1483
01:26:47,999 --> 01:26:52,380
Meil on tegemist sellise loogikaga:

1484
01:26:52,038 --> 01:27:00,337
On kaup.

1485
01:27:00,679 --> 01:27:01,960
Ja nagu öeldud,

1486
01:27:01,096 --> 01:27:04,345
on kaubal kahetine iseloom.

1487
01:27:05,209 --> 01:27:13,210
Kaubal on tarbimisväärtus.

1488
01:27:13,061 --> 01:27:20,061
Tal on ka vahetusväärtus.

1489
01:27:24,989 --> 01:27:27,078
Vahetusväärtus esindab midagi.

1490
01:27:27,879 --> 01:27:29,943
Mida ta esindab?

1491
01:27:30,519 --> 01:27:36,541
Ta esindab väärtust.

1492
01:27:36,739 --> 01:27:40,827
Kuid väärtus ei tähenda midagi,

1493
01:27:41,619 --> 01:27:46,681
kui ta ei ole ühenduses tarbimisväärtusega.

1494
01:27:47,239 --> 01:27:50,314
Mis on väärtus?

1495
01:27:50,989 --> 01:27:57,989
See on ühiskondlikult vajalik tööaeg.

1496
01:28:08,329 --> 01:28:16,820
Kui teil on maja, kas teid huvitab pigem selle
tarbimisväärtus või vahetusväärtus?

1497
01:28:16,082 --> 01:28:23,082
Olete huvitatud mõlemast, kas pole?

1498
01:28:27,469 --> 01:28:28,492
.

1499
01:28:28,699 --> 01:28:34,702
Siin on teatud vastuolu. Kui tahate
realiseerida millegi vahetuväärtust,

1500
01:28:34,999 --> 01:28:37,003
ei saa te sellelt tarbimisväärtust.

1501
01:28:37,399 --> 01:28:40,820
Kui tahate tarbimisväärtust, on raske
saada vahetusväärtust, kui te just

1502
01:28:40,082 --> 01:28:42,791
hüpoteeklaenu ei võta, või midagi
sarnast, mis oli levinud

1503
01:28:43,529 --> 01:28:47,570
enne kriisi.

1504
01:28:47,939 --> 01:28:50,830
Pange tähele struktuuri:

1505
01:28:50,083 --> 01:28:52,972
Kaup, ühene mõiste,

1506
01:28:53,719 --> 01:28:54,807
millel on kaks külge.

1507
01:28:55,599 --> 01:28:57,750
Vaadates mingit kaupa,

1508
01:28:57,075 --> 01:29:02,904
kas saate selle poolitada ja jaotada
vahetus- ja tarbimisväärtuseks?

1509
01:29:03,579 --> 01:29:05,581
Ei, see on ühtne.

1510
01:29:05,599 --> 01:29:09,260
Kuid selles ühtsuses
on kaks külge.

1511
01:29:09,026 --> 01:29:10,845
Ja see kahekülgsus

1512
01:29:11,079 --> 01:29:15,171
võimaldab defineerida väärtuse kui
ühiskondlikult vajaliku tööaja.

1513
01:29:15,999 --> 01:29:21,260
Tarbimisväärtus on ühiskondlikult
vajaliku tööaja kandja.

1514
01:29:21,026 --> 01:29:26,805
Ta kannab seda endas.

1515
01:29:27,039 --> 01:29:31,041
Kuid väärtus peab olema kasulik.

1516
01:29:31,059 --> 01:29:33,160
Sellel teljel

1517
01:29:33,016 --> 01:29:38,055
näeme kerkivat kõiksugu teemasid
pakkumise ja nõudluse kohta.

1518
01:29:38,199 --> 01:29:43,240
Kui pakkumine on suur, väärtus langeb;
kui pakkumine on väike, väärtus tõuseb.

1519
01:29:43,609 --> 01:29:47,610
Siin leidub niisiis pakkumise
ja nõudluse probleem.

1520
01:29:47,619 --> 01:29:51,320
Marxi see tegelikult
eriti ei huvita.

1521
01:29:51,032 --> 01:29:55,431
Ta räägib mitmes kohas edaspidi,

1522
01:29:55,719 --> 01:29:59,170
et teda huvitab peamiselt, mis juhtub, kui

1523
01:29:59,017 --> 01:30:04,446
pakkumine ja nõudlus on tasakaalus.

1524
01:30:04,599 --> 01:30:07,634
Kui need on tasakaalus, on
tarvis teistsugust analüüsi

1525
01:30:07,949 --> 01:30:10,290
ja kaupade väärtus määratakse

1526
01:30:10,029 --> 01:30:13,608
ühiskondlikult vajaliku tööaja
poolt, mis iganes see

1527
01:30:13,869 --> 01:30:20,610
ühiskondlik vajadus on.
Seega on meil siin

1528
01:30:20,061 --> 01:30:23,390
selline vorm, mis
võimaldab analüüsida

1529
01:30:23,939 --> 01:30:27,030
mingi kauba väärtust.

1530
01:30:27,849 --> 01:30:30,933
Saame rääkida kaubaväärtustest.

1531
01:30:31,689 --> 01:30:33,420
Oleme jõudnud arusaamisele,

1532
01:30:33,042 --> 01:30:36,042
et kaubaväärtused moodustuvad

1533
01:30:36,042 --> 01:30:40,781
ühiskondlikult vajaliku tööajana.

1534
01:30:41,159 --> 01:30:48,230
Siin on meil osaliselt tegemist

1535
01:30:48,023 --> 01:30:53,372
Marxi dialektilise meetodi käiguga.

1536
01:30:53,579 --> 01:30:58,675
Kas ütleksite, et vahetusväärtused põhjustavad väärtust?

1537
01:30:59,539 --> 01:31:01,520
Või vahetusväärtused

1538
01:31:01,052 --> 01:31:05,001
põhjustavad tarbimisväärtust,
või üldse miski põhjustab midagi?

1539
01:31:05,469 --> 01:31:09,530
See analüüs pole põhjuslik.

1540
01:31:09,053 --> 01:31:15,202
See rajaneb dialektilistel suhetel.

1541
01:31:15,679 --> 01:31:20,723
Kas on võimalik rääkida vahetusväärtusest
ilma tarbimisväärtuseta?

1542
01:31:21,119 --> 01:31:24,154
Ei ole.

1543
01:31:24,469 --> 01:31:29,050
Kas saate rääkida väärtusest ilma
tarbimisväärtuseta? Ei saa.

1544
01:31:29,005 --> 01:31:32,010
Teiste sõnadega, te ei saa
rääkida nendest mõistetest

1545
01:31:32,055 --> 01:31:35,082
üksteisest lahus.

1546
01:31:35,082 --> 01:31:38,169
Selles mõttes ongi tegemist justkui

1547
01:31:39,069 --> 01:31:42,498
sibulataolise mõisteaparaadiga.

1548
01:31:43,119 --> 01:31:51,156
Need mõisted suhtuvad üksteisesse
orgaaniliselt ja seotult.

1549
01:31:51,489 --> 01:31:54,525
Kuid samuti oleme näinud, et peame

1550
01:31:54,849 --> 01:31:58,901
rääkima liikumisest,

1551
01:31:59,369 --> 01:32:02,396
esemete valmistamisest, tööprotsessidest,

1552
01:32:02,639 --> 01:32:07,676
mis asjastuvad tarbimisväärtustes

1553
01:32:08,009 --> 01:32:13,035
ja mida esitab vahetusväärtus.

1554
01:32:13,269 --> 01:32:16,360
Nii et meil on väga huvitav

1555
01:32:17,179 --> 01:32:21,270
mõisteraamistik, mis ei ole üldse
seotud põhjuslikkusega.

1556
01:32:21,027 --> 01:32:23,063
Asi on sisemistes suhetes.

1557
01:32:23,063 --> 01:32:24,159
Neist aru saades

1558
01:32:25,059 --> 01:32:29,588
hakkame nägema teatud pingeid,
millest juba rääkisin:

1559
01:32:30,119 --> 01:32:31,201
jah, oleks tore

1560
01:32:31,939 --> 01:32:36,015
omada tarbimisväärtust ja
vahetusväärtust samaaegselt.

1561
01:32:36,699 --> 01:32:39,745
Kuid sageli oleme dilemma ees:

1562
01:32:40,159 --> 01:32:43,380
kas omada tarbimisväärtust või

1563
01:32:43,038 --> 01:32:45,038
realiseerida vahetusväärtus?

1564
01:32:45,038 --> 01:32:49,907
Või loovutada vahetusväärtus
tarbimisväärtuse kasuks?

1565
01:32:50,249 --> 01:32:54,285
Ja need on igapäevased otsused,
mida peame tegema turule sisenedes.

1566
01:32:54,609 --> 01:32:55,611
Kas anda ära

1567
01:32:55,629 --> 01:32:58,960
vahetusväärtus… raha
millegi eest või mitte?

1568
01:32:58,096 --> 01:33:00,173
Kas säästa raha või mitte?

1569
01:33:01,073 --> 01:33:07,582
Marx on loonud midagi seletavat.

1570
01:33:08,239 --> 01:33:14,530
Ja isegi kui ta seletab, ei väida
ta: 'see põhjustab seda'.

1571
01:33:14,053 --> 01:33:16,125
Nii et see pole põhjuslik analüüs.

1572
01:33:17,025 --> 01:33:18,234
Siin tuleks hakata mõtlema,

1573
01:33:18,459 --> 01:33:23,517
mis on dialektiline arutlusviis.

1574
01:33:24,039 --> 01:33:26,980
See on valgustav juba

1575
01:33:26,098 --> 01:33:30,132
selles suhtes, milliseid valikuid teete poes,

1576
01:33:31,032 --> 01:33:34,141
milliseid asju poes näete.

1577
01:33:34,429 --> 01:33:37,450
Poes käies näete inimtöö esitust.

1578
01:33:37,639 --> 01:33:40,687
Te ei näe inimtööd, vaid selle esitust.

1579
01:33:41,119 --> 01:33:45,590
Te kohtate asjastatud esitust,

1580
01:33:45,059 --> 01:33:47,063
mille väärtust esitatakse.

1581
01:33:47,099 --> 01:33:51,126
Seejärel peate otsustama
tarbimis- ja vahetusväärtuse üle.

1582
01:33:52,026 --> 01:33:58,028
Sel viisil saab hinnata
inimeste igapäevaseid tegevusi.

1583
01:33:58,046 --> 01:34:01,097
Te näete, mida see aparaat,

1584
01:34:01,097 --> 01:34:04,806
- ehkki Marx käsitleb asja
minust erinevalt -

1585
01:34:05,679 --> 01:34:09,731
aitab lähemalt mõeldes selgeks teha.

1586
01:34:10,199 --> 01:34:14,201
Ärge võtke seda vaid formaalse abstraktsioonina.

1587
01:34:14,219 --> 01:34:15,284
Püüdke täita

1588
01:34:15,869 --> 01:34:18,963
asi sisuga, läbi mõeldes.

1589
01:34:19,809 --> 01:34:23,260
Mida see kõik tegelikult tähendab?

1590
01:34:23,026 --> 01:34:28,084
Kuidas aitab see teil
ümbritsevat mõista?

1591
01:34:28,084 --> 01:34:33,173
Sellised tähtsad küsimused

1592
01:34:33,929 --> 01:34:37,900
tõstatuvad sellise analüüsivormiga..

1593
01:34:37,009 --> 01:34:39,030
Minu eesmärk "Kapitali" läbi

1594
01:34:40,011 --> 01:34:43,840
võttes on olnud
anda teile aimu

1595
01:34:43,939 --> 01:34:47,540
või luua mudel, kuidas teie
seda lugeda võiksite.

1596
01:34:47,054 --> 01:34:48,147
Alati see teil ei õnnestu, kuid

1597
01:34:49,047 --> 01:34:53,156
iga lõigu lõpus võiksite
peatuda ja küsida endalt:

1598
01:34:53,579 --> 01:34:56,625
millisest suhtest Marx siin räägib?

1599
01:34:57,039 --> 01:34:59,400
Mida need suhted selgitavad,

1600
01:34:59,004 --> 01:35:04,953
nii selles kontekstis kui ka
meie ümber toimuva suhtes?

1601
01:35:05,349 --> 01:35:08,431
Teie ja teiste igapäevaelu,
turgudel toimuva kohta jne?

1602
01:35:09,169 --> 01:35:12,070
Mida see kõik ütleb,

1603
01:35:12,007 --> 01:35:14,088
ja kas üldse ütleb?

1604
01:35:14,088 --> 01:35:17,130
Algul on väga raske mõista,
mida Marx tahab teile öelda,

1605
01:35:18,003 --> 01:35:21,202
kuid edasi minnes räägib ta
nendest suhetest lähtuvaid lugusid,

1606
01:35:21,499 --> 01:35:23,504
minnes aina laiemaks,

1607
01:35:23,999 --> 01:35:29,360
kuni põhjaliku arusaamani
toimuvast dünaamikast.

1608
01:35:29,036 --> 01:35:33,795
See on tema tööviis.

1609
01:35:34,119 --> 01:35:35,630
Soovitan, et et

1610
01:35:35,063 --> 01:35:37,932
võtaksite "Kapitali"

1611
01:35:38,499 --> 01:35:40,556
esimesed lõigud uuesti läbi

1612
01:35:41,069 --> 01:35:46,070
ja jälgiksite hoolega mõistete
lahtikoorumist ja toimimist

1613
01:35:46,007 --> 01:35:49,103
eelnimetatud tingimustel.

1614
01:35:50,003 --> 01:35:52,055
Üldiselt olen

1615
01:35:52,055 --> 01:35:55,474
rääkinud ise

1616
01:35:55,969 --> 01:35:58,056
sissejuhatusena.

1617
01:35:58,839 --> 01:36:01,891
Kibe kogemus on näidanud
selle vajalikkust.

1618
01:36:02,359 --> 01:36:03,260
Kuid tahaksin

1619
01:36:03,026 --> 01:36:07,255
ka teid veidi tegutsema panna, nii et

1620
01:36:07,489 --> 01:36:09,790
tulevikus,

1621
01:36:09,079 --> 01:36:12,146
olles etteantud teksti
korralikult läbi lugenud,

1622
01:36:13,046 --> 01:36:16,825
tuleb teile pähe igasuguseid küsimusi.

1623
01:36:17,239 --> 01:36:18,300
Seega, kui

1624
01:36:18,003 --> 01:36:22,712
mina räägin millestki teile arusaamatust,

1625
01:36:23,009 --> 01:36:26,070
siis segage vahele, eks?

1626
01:36:26,619 --> 01:36:35,674
See on OK, kuid segage
vahele teksti silmas pidades.

1627
01:36:36,169 --> 01:36:40,235
Nagu Marx selle kohta sisse-
juhatuses prantsuse väljaandele ütleb…

1628
01:36:40,829 --> 01:36:44,838
inimestele meeldib

1629
01:36:45,729 --> 01:36:48,791
siin poliitikast rääkida.

1630
01:36:49,349 --> 01:36:52,410
Kuid vahel ununeb
poliitikast rääkides tekst,

1631
01:36:52,959 --> 01:36:56,280
niisiis selle kursuse poliitikaks
on lugeda teksti,

1632
01:36:56,028 --> 01:36:57,997
sellest aru saada.

1633
01:36:58,249 --> 01:37:01,570
Kui tahate poliitika üle arutleda,
võime hiljem baari minna

1634
01:37:01,057 --> 01:37:03,606
ja rääkida kaua poliitikast,

1635
01:37:04,119 --> 01:37:06,178
juues õlut. See on

1636
01:37:06,709 --> 01:37:08,718
kursuse meeldiv osa.

1637
01:37:08,799 --> 01:37:12,801
Kuid siin jääme

1638
01:37:12,819 --> 01:37:14,520
teksti juurde.

1639
01:37:14,052 --> 01:37:18,441
Aga on juhtumeid, mil

1640
01:37:18,909 --> 01:37:23,110
inimestel on mingi kindel
kogemus, mis ühtib

1641
01:37:23,011 --> 01:37:26,110
analüüsi raamistikuga, ja
see on tõesti kasulik.

1642
01:37:26,209 --> 01:37:29,233
Kui keegi ütleb: ahjaa
see meenutab mulle

1643
01:37:29,449 --> 01:37:32,512
aega, kui töötasin mingis firmas

1644
01:37:33,079 --> 01:37:36,164
ja seal toimuv oli täpselt sama,
nagu Marx kirjeldas. Tähendab,

1645
01:37:36,929 --> 01:37:39,670
leidub palju olukordi, mille puhul võib

1646
01:37:39,067 --> 01:37:42,152
kogemustele viidata. Ma ei ole
selle vastu, see on alati

1647
01:37:43,052 --> 01:37:45,141
äärmiselt kasulik,

1648
01:37:45,609 --> 01:37:47,625
kuid peamiselt püüame ikka

1649
01:37:47,769 --> 01:37:51,400
teksti läbida, samas säilitades

1650
01:37:51,004 --> 01:37:54,053
paindlikkuse, nii et mina
lihtsalt ei jutlusta

1651
01:37:54,089 --> 01:37:57,048
ega räägi katkematult.
Paindlikkus on vajalik mõne

1652
01:37:57,849 --> 01:37:58,897
asja arutamiseks.

1653
01:37:59,329 --> 01:38:02,387
Meil on jäänud 10 minutit,
kas kellelgi on

1654
01:38:02,909 --> 01:38:08,150
küsimusi eelöeldu kohta?

1655
01:38:08,015 --> 01:38:13,774
»ÕPILANE: Kui me filosoofilises
traditsioonis väärtusest räägime,

1656
01:38:13,909 --> 01:38:14,007
on üldjuhul tegemist absoluutse

1657
01:38:14,889 --> 01:38:14,897
kontseptsiooniga, sellisega, millel on

1658
01:38:15,689 --> 01:38:19,694
iseseisev ja reaalsuses põhinev olemasolu.

1659
01:38:19,739 --> 01:38:22,780
Kas saaksime mõista Marxi

1660
01:38:23,149 --> 01:38:27,170
väärtuse definitsiooni
ühiskondlikult vajaliku tööajana

1661
01:38:27,359 --> 01:38:31,960
kui midagi, mis on ühiskondlikult tingitud?
Kas on mõni täiesti

1662
01:38:31,096 --> 01:38:33,625
väline definitsioon, kas on
võimalik ette kujutada ühiskondlikkku

1663
01:38:34,489 --> 01:38:36,581
korraldust,

1664
01:38:37,409 --> 01:38:46,280
milles väärtus on

1665
01:38:46,028 --> 01:38:49,080
omaenese väljendus,

1666
01:38:49,008 --> 01:38:52,897
milles need kaks asja on harmoonias?

1667
01:38:53,689 --> 01:38:56,736
Või on väärtus alati ja vältimatult kimäärlik?

1668
01:38:57,159 --> 01:39:00,240
»HARVEY: Te peate mõistma,

1669
01:39:00,969 --> 01:39:04,067
et Marxi mõistab väärtust kui

1670
01:39:04,949 --> 01:39:11,016
midagi, mis muutub omaseks kapitalistliku
tootmisviisi protsesside kaudu.

1671
01:39:11,619 --> 01:39:15,380
Ta ütleks teile: teil võivad vabalt
olla teistsugused väärtused.

1672
01:39:15,038 --> 01:39:19,417
Võite nendest unistada jne.

1673
01:39:19,759 --> 01:39:25,805
Kuid need ei tähenda palju,
kui te ei muuda

1674
01:39:26,219 --> 01:39:30,760
meie elu valitsevat tõelist väärtussüsteemi.

1675
01:39:30,076 --> 01:39:34,076
Marx pole tingimata selle vastu,
et mõeldakse alternatiivsetest väärtustest.

1676
01:39:34,076 --> 01:39:36,161
Ja üks tähtis probleem

1677
01:39:37,061 --> 01:39:42,138
tänapäeval on just täpselt:
milliseid alternatiivseid väärtusi

1678
01:39:43,038 --> 01:39:46,007
me tahaks näha

1679
01:39:46,349 --> 01:39:49,060
toimimas globaalsel turul.

1680
01:39:49,006 --> 01:39:52,655
Õigluse väärtus…

1681
01:39:52,709 --> 01:39:56,794
Eriti avaldub see seoses
keskkonnaküsimustega.

1682
01:39:57,559 --> 01:40:01,820
Inimesed räägivad
keskkondlikest väärtustest.

1683
01:40:01,082 --> 01:40:03,168
Vastus on, et

1684
01:40:04,068 --> 01:40:06,337
Marx kiidaks selle heaks.

1685
01:40:06,949 --> 01:40:10,600
Ta ei ütleks vahest, et see hea on, kuna
temal on omad eesmärgid.

1686
01:40:10,006 --> 01:40:12,077
Teoreetiliselt kiidaks ta selle siiski

1687
01:40:13,031 --> 01:40:17,109
heaks. Kuid et teie arusaama
väärtusest teoks teha,

1688
01:40:18,009 --> 01:40:21,898
peate vastu astuma sellele, mis tegelikult

1689
01:40:21,979 --> 01:40:23,820
meie üle valitseb,

1690
01:40:23,082 --> 01:40:26,421
meie igapäevaelus, supermarketites jne.

1691
01:40:27,159 --> 01:40:29,840
Me käsitleme väärtusteooriat

1692
01:40:29,084 --> 01:40:31,303
kapitalistliku tootmisviisi

1693
01:40:32,059 --> 01:40:34,340
sees, selle raamides.

1694
01:40:34,034 --> 01:40:39,126
Paljudel juhtudel on tehtud
kategoorilisi vigu.

1695
01:40:40,026 --> 01:40:43,745
Kuna väärtus on suhtes
tööga ja tööprotsessidega,

1696
01:40:43,979 --> 01:40:49,040
on mõnedes sotsialistlikes
ühiskondades tõlgendatud

1697
01:40:49,589 --> 01:40:53,653
Marxi tööväärtusteooriat
normatiivse vahendina,

1698
01:40:54,229 --> 01:40:56,250
kuidas sotsialism

1699
01:40:56,439 --> 01:40:57,445
peaks töötama.

1700
01:40:57,499 --> 01:41:00,150
Kuid Marx nii ei väida, vaid ütleb:

1701
01:41:00,015 --> 01:41:02,044
väärtus on sisemiselt

1702
01:41:02,179 --> 01:41:03,256
omane kapitalistlikule tootmisviisile.

1703
01:41:03,949 --> 01:41:06,043
Me peame jõudma arusaamisele,

1704
01:41:06,889 --> 01:41:07,988
mida see väärtus tähendab.

1705
01:41:08,879 --> 01:41:10,907
On alternatiivseid väärtusteooriaid,

1706
01:41:11,159 --> 01:41:12,810
mille üle võite

1707
01:41:12,081 --> 01:41:16,105
filosofeerida ja muretseda,

1708
01:41:17,005 --> 01:41:18,894
ühiskondlikult, poliitiliselt jne.

1709
01:41:18,939 --> 01:41:21,995
Aga tema argument on, nagu öeldud,

1710
01:41:22,499 --> 01:41:25,420
et lõpuks peate sellega
siin vastamisi seisma,

1711
01:41:25,042 --> 01:41:28,057
kuna see on kapitalistliku
tootmisviisi puhul määrav.

1712
01:41:28,057 --> 01:41:28,606
Kui tahate

1713
01:41:29,119 --> 01:41:31,204
luua teistsuguse väärtussüsteemi, peate

1714
01:41:31,969 --> 01:41:35,300
kukutama kapitalistliku tootmisviisi.

1715
01:41:35,003 --> 01:41:37,101
Ja see on Marxi revolutsiooniline kavatsus.

1716
01:41:38,028 --> 01:41:43,053
Küsimus, palun.

1717
01:41:43,053 --> 01:41:47,392
»ÕPILANE: Kuidas peaksime aru saama

1718
01:41:47,869 --> 01:41:48,916
asjastamisest. Minu eelarvamuslik
arusaam selle kohta on

1719
01:41:49,339 --> 01:41:51,427
staatilisem, selles suhtes, et

1720
01:41:52,219 --> 01:41:54,480
kui töö asjastub, liigub
see töölisest eemale

1721
01:41:54,048 --> 01:41:56,103
ja toimub lahknemine.

1722
01:41:57,003 --> 01:42:01,482
Kuidas mõista seda

1723
01:42:01,509 --> 01:42:03,518
protsessipõhiselt?

1724
01:42:04,409 --> 01:42:08,270
»HARVEY: Asi pole selles…

1725
01:42:11,159 --> 01:42:13,162
Toome ühe näite:

1726
01:42:14,639 --> 01:42:17,650
Oletame, et töö loob maja.

1727
01:42:17,749 --> 01:42:20,090
Maja ehitanud töölised
eemalduvad sellest,

1728
01:42:20,009 --> 01:42:23,051
kuid võib-olla teised töölised kolivad sisse.

1729
01:42:23,051 --> 01:42:27,310
Siit tekib küsimus, kas selle maja väärtus on

1730
01:42:27,769 --> 01:42:32,080
lõplikult määratud? Arvestades
maja ehitamist, on vastuseks ei.

1731
01:42:32,008 --> 01:42:36,257
Sest oletame, et tehnoloogias
toimub pöördeline murrang,

1732
01:42:36,329 --> 01:42:39,416
mis muudab elamute
tootmise palju lihtsamaks.

1733
01:42:40,199 --> 01:42:44,480
Selle tõttu saab uberikutaolistest
majadest ära kolida

1734
01:42:44,048 --> 01:42:46,130
paremasse kohta. Siin toimub teatav

1735
01:42:47,003 --> 01:42:50,009
dünaamika, mis seondub

1736
01:42:50,009 --> 01:42:52,073
faktiga, et

1737
01:42:53,054 --> 01:42:57,213
majal on kaua aega tarbimisväärtus,
kuid samas on võimalik

1738
01:42:57,699 --> 01:43:00,718
kaubelda ka sellele jäänud vahetusväärtusega.

1739
01:43:02,019 --> 01:43:03,930
Dünaamika on selles,

1740
01:43:03,093 --> 01:43:04,137
et ese

1741
01:43:05,037 --> 01:43:07,516
ja selle eseme omadused pole määratud.

1742
01:43:07,849 --> 01:43:10,550
Jällegi on siin palju

1743
01:43:10,055 --> 01:43:14,494
voolavust, kuid Marx ei võta
seda "Kapitalis" enamasti arvesse.

1744
01:43:14,989 --> 01:43:16,083
Ta võtab

1745
01:43:16,929 --> 01:43:20,995
eelduseks määratud momendi.

1746
01:43:21,589 --> 01:43:24,000
Kuid siiski hoiatab ta,

1747
01:43:24,000 --> 01:43:29,109
et see on alatises muutumises ja liikumises,

1748
01:43:29,109 --> 01:43:32,141
mitte staatiline mõiste.
Ka asjastamise

1749
01:43:32,429 --> 01:43:36,505
tähendus muutub ajast

1750
01:43:37,189 --> 01:43:39,240
ja kohast sõltuvalt. Nii et

1751
01:43:39,699 --> 01:43:44,704
selles leidub kõiki elemente.

1752
01:43:45,199 --> 01:43:46,257
» ÕPILANE: Konkreetne
perspektiiv kapitalismist,

1753
01:43:46,779 --> 01:43:50,590
millega Marx tegeleb,

1754
01:43:50,059 --> 01:43:51,938
erineb oluliselt

1755
01:43:52,469 --> 01:43:53,490
tänapäeva omast…

1756
01:43:53,679 --> 01:43:58,765
Eriti mis puutub seadustesse ja omandisse…

1757
01:43:59,539 --> 01:44:01,562
näiteks vaid teatud firmad tohivad
valmistada ühte asja ja

1758
01:44:01,769 --> 01:44:06,690
suurkorporatsioonid

1759
01:44:06,069 --> 01:44:07,070
valitsevad.

1760
01:44:07,007 --> 01:44:11,326
Ei valitse vabaturg, vaid protektsionistlikud seadused.

1761
01:44:12,019 --> 01:44:15,800
Kas see

1762
01:44:15,008 --> 01:44:18,167
mõjutab väärtusi seoses
ühiskondlikult vajaliku tööajaga?

1763
01:44:18,959 --> 01:44:21,800
»HARVEY: Selle puhul peategi küsima: mis on

1764
01:44:21,008 --> 01:44:23,197
ühiskondlikult vajalik tööaeg?

1765
01:44:23,989 --> 01:44:25,800
Kuidas see määratakse?

1766
01:44:25,008 --> 01:44:29,040
Kui palju mõjutab monopol turgu?

1767
01:44:30,012 --> 01:44:36,038
Kui palju mõjutab seda imperialistlik poliitika?

1768
01:44:36,038 --> 01:44:38,397
Mil määral mõjutab

1769
01:44:38,739 --> 01:44:40,784
turgu kolonialistlik orjastamine?

1770
01:44:41,189 --> 01:44:42,130
Teisisõnu,

1771
01:44:42,013 --> 01:44:43,752
need on lahtised küsimused.

1772
01:44:43,869 --> 01:44:46,930
Ja Marx on väga avatud

1773
01:44:47,479 --> 01:44:48,577
selliste küsimuste üle arutlemiseks.

1774
01:44:49,459 --> 01:44:53,483
Kuid jällegi - me vaatleme

1775
01:44:53,699 --> 01:44:56,765
Marxi arusaama puhtalt
kapitalistlikust tootmisviisist,

1776
01:44:57,359 --> 01:45:01,368
mis juhindub suurel määral klassikalisest

1777
01:45:01,449 --> 01:45:02,457
poliitilisest ökonoomiast.

1778
01:45:03,249 --> 01:45:06,510
Ehk: klassikaline poliitiline ökonoomia

1779
01:45:06,051 --> 01:45:09,510
eeldab täiuslikult toimivaid turge, millesse

1780
01:45:09,969 --> 01:45:14,070
riigivõim ei puutu, ja seega
puuduvad monopolid.

1781
01:45:14,007 --> 01:45:17,676
Marx võtab lähtepunktiks eelduse,

1782
01:45:17,739 --> 01:45:20,812
et klassikalistel poliitilistel
ökonomistidel on õigus.

1783
01:45:21,469 --> 01:45:23,474
Näeme kohti,

1784
01:45:23,969 --> 01:45:27,038
kus see eeldus tekitab talle takistusi.

1785
01:45:27,659 --> 01:45:29,663
Aga tegelikult pole midagi

1786
01:45:29,699 --> 01:45:33,320
selles kontseptsioonis, mis takistaks
neid arusaamu arvesse võtmast,

1787
01:45:33,032 --> 01:45:35,811
sest kategooria 'ühiskondlikult vajalik'

1788
01:45:36,099 --> 01:45:38,170
on alatiselt avatud

1789
01:45:38,017 --> 01:45:39,065
ja muutuv.

1790
01:45:39,065 --> 01:45:41,074
Mis on ühiskondlikult vajalik tänapäeval,

1791
01:45:41,659 --> 01:45:45,650
võrreldes aastaga 1850,

1792
01:45:45,065 --> 01:45:49,514
on kaks eri asja.

1793
01:45:50,099 --> 01:45:52,510
Peaksite selle üle mõtlema

1794
01:45:52,051 --> 01:45:55,058
paindlikult, kuid samas mõistma,
et Marx kasutab seda

1795
01:45:55,058 --> 01:45:58,697
väga spetsiifilises kontekstis,

1796
01:45:59,219 --> 01:46:03,340
spetsiifilistel eesmärkidel.

1797
01:46:03,034 --> 01:46:06,433
»ÕPILANE: Kas 'ühiskondlikult vajalik'
viitab töö hulgale, mida

1798
01:46:06,739 --> 01:46:09,838
töölisel on enda taastootmiseks vaja?

1799
01:46:10,729 --> 01:46:11,812
»HARVEY: 'Ühiskondlik vajadus'

1800
01:46:12,559 --> 01:46:15,588
saab seda teemat hõlmata.

1801
01:46:15,849 --> 01:46:19,290
Paljud sotsialistlikud feministid ütlesid

1802
01:46:19,029 --> 01:46:22,033
1960-1970-ndate aastate debattides:

1803
01:46:22,069 --> 01:46:25,868
ühiskondliku vajaduse küsimus

1804
01:46:26,489 --> 01:46:28,650
peab arvesse võtma

1805
01:46:28,065 --> 01:46:31,086
ka majapidamise taastootmise kulutusi,

1806
01:46:31,086 --> 01:46:34,595
mida kannavad disproportsionaalselt naised.

1807
01:46:35,369 --> 01:46:38,375
Isegi vaadates kogu tõõstusliku
revolutsiooni ajalugu,

1808
01:46:38,429 --> 01:46:40,480
oli naiste töö

1809
01:46:40,048 --> 01:46:43,107
vabrikutes peamise tähtsusega,
nagu tänapäevalgi. Praegu

1810
01:46:44,007 --> 01:46:47,084
moodustavad naised globaalse proletariaadi põhiosa.

1811
01:46:47,084 --> 01:46:50,119
Ühiskondliku taastootmise teema ja selle

1812
01:46:51,019 --> 01:46:53,118
integreerimine ühiskondlikult
vajalikuga on olnud

1813
01:46:53,289 --> 01:46:58,230
marksistide seas vaidlusi tekitav.

1814
01:46:58,023 --> 01:47:01,069
Ja mäletatavasti oli Marx

1815
01:47:01,069 --> 01:47:07,348
veidi skeptiline sõna 'marksist' suhtes.
Ta on öelnud: "Mina ei ole marksist".

1816
01:47:07,969 --> 01:47:11,021
Selle all mõtles ta sageli tema nime all

1817
01:47:11,489 --> 01:47:13,504
öeldu väärkasutamist.

1818
01:47:13,639 --> 01:47:17,706
See on jällegi põhjuseks, miks
soovitan teil mõelda asjadest Marxi

1819
01:47:18,309 --> 01:47:21,940
enda tingimustel. Sest -

1820
01:47:21,094 --> 01:47:23,293
on tähtis aru saada,

1821
01:47:24,139 --> 01:47:28,156
kuidas tema arendab
ühiskondliku vajaduse teemat,

1822
01:47:28,309 --> 01:47:29,346
(millega me hakkame tegelema.)

1823
01:47:29,679 --> 01:47:32,700
Teie teemaarendus selle kohta on avatud

1824
01:47:32,889 --> 01:47:33,948
arutlusele ja debatile.

1825
01:47:34,479 --> 01:47:36,535
Meie teemaarendus selle kohta,

1826
01:47:37,039 --> 01:47:41,107
- kas sotsialistliku, sotsiaalökoloogilise,
sotsiaalfeministliku või

1827
01:47:41,719 --> 01:47:43,070
muu projekti raames -

1828
01:47:43,007 --> 01:47:44,836
meie teemaarendus

1829
01:47:44,899 --> 01:47:47,730
on meie endi teha.

1830
01:47:47,073 --> 01:47:50,952
Marx ei soovinud, et tema
kirjutisi loetakse

1831
01:47:51,609 --> 01:47:54,687
pühakirjana.

1832
01:47:56,059 --> 01:47:59,111
Tema argumendid pole piiritlevad, vaid

1833
01:48:00,011 --> 01:48:03,370
aitavad teid mõelda
kõiksugu võimaluste ja

1834
01:48:03,469 --> 01:48:04,478
alternatiivide üle

1835
01:48:05,369 --> 01:48:08,780
erinevatel viisidel.

1836
01:48:08,078 --> 01:48:09,227
Üks küsimus veel.

1837
01:48:09,929 --> 01:48:13,932
»ÕPILANE: Palun täpsustage

1838
01:48:13,959 --> 01:48:15,028
erinevust tarbimis- ja
vahetusväärtuse vahel.

1839
01:48:15,649 --> 01:48:19,880
»HARVEY: Tarbimisväärtus on särk või saabas,

1840
01:48:19,088 --> 01:48:21,097
mida kasutad. Vahetusväärtus on:

1841
01:48:21,889 --> 01:48:25,880
särgid ja saapad turul, ja
nende hinnad.

1842
01:48:25,088 --> 01:48:29,307
Väga lihtsalt väljendudes.

1843
01:48:30,099 --> 01:48:33,131
Hetkel ei tahaks rääkida hinnast,
kuna me pole eriti rääkinud

1844
01:48:33,419 --> 01:48:35,474
rahast. Aga edasi minnes

1845
01:48:35,969 --> 01:48:40,610
näeme, at asi on turult saadavates
hindades, ja vahetusväärtus on

1846
01:48:40,061 --> 01:48:43,220
kauba hind.

1847
01:48:43,769 --> 01:48:45,853
Hetkel peaks lõpetama. Tänan.

1848
01:48:46,609 --> 01:48:52,612
Kohtume

1849
01:48:52,909 --> 01:48:54,986
järgmisel korral.

1850
01:48:55,679 --> 01:48:57,685
Järgmiseks korraks lugege

1851
01:48:57,739 --> 01:49:03,840
läbi peatükid 1 ja 2,

1852
01:49:03,084 --> 01:49:07,413
Nii et jõuaksime teise peatüki lõppu.

1853
01:49:08,169 --> 01:49:12,650
Esimene peatükk on mitmel moel veider -

1854
01:49:12,065 --> 01:49:17,014
nimelt Marxi kirjutamisviis muutub

1855
01:49:17,599 --> 01:49:22,676
täna vaadeldud külmast analüüsist

1856
01:49:23,369 --> 01:49:27,374
'raamatupidaja stiiliks',

1857
01:49:27,419 --> 01:49:29,464
mis on väga igav.

1858
01:49:29,869 --> 01:49:30,945
'See on väärt 2 šillingit,

1859
01:49:31,629 --> 01:49:34,650
see 3 šillingit,

1860
01:49:34,065 --> 01:49:37,684
too kaks ja pool penni, ja neid liites…'

1861
01:49:38,269 --> 01:49:39,269
Surmigav.

1862
01:49:39,269 --> 01:49:42,980
Niisiis 1. peatüki kolmas osa on pikk

1863
01:49:42,098 --> 01:49:45,155
ja igav.

1864
01:49:46,055 --> 01:49:48,151
Arvan, et Marx oleks võinud seda
kompaktsemalt kirjutada.

1865
01:49:49,051 --> 01:49:52,086
Kuid selles on mõned tähtsad mõtte-
arendused, ja seega peate

1866
01:49:52,086 --> 01:49:52,181
sellest läbi närima.

1867
01:49:53,081 --> 01:49:56,107
Esimese peatüki viimane osa
räägib kaubafetišismist, kus

1868
01:49:57,007 --> 01:50:00,030
on libahundid ja Robinson Crusoe.

1869
01:50:00,003 --> 01:50:04,192
See on kirjutatud hämmastavas stiilis.
Seega kohtate siin järsku näidet

1870
01:50:04,489 --> 01:50:07,556
Marxi erinevatest kirjutusstiilidest,

1871
01:50:08,159 --> 01:50:09,191
mis on kõik segamini.

1872
01:50:09,479 --> 01:50:13,501
Kui te kirjutaksite sel moel doktoritööd,
palutakse teil stiili tasandada,

1873
01:50:13,699 --> 01:50:15,320
te ei saaks sedamoodi käituda.

1874
01:50:15,032 --> 01:50:18,038
Kuid Marx kirjutab erinevates stiilides.

1875
01:50:18,038 --> 01:50:19,217
Ja ta naudib seda.

1876
01:50:19,559 --> 01:50:21,810
Tegelikult on see tore, kuna tekitab küsimusi:

1877
01:50:21,081 --> 01:50:24,320
Kuidas see sellega seotud on?

1878
01:50:25,049 --> 01:50:28,138
Ning mida see päriselt tähendab?
Selline on siis 1. peatükk.

1879
01:50:28,939 --> 01:50:29,982
Teine peatükk on suhteliselt lühike

1880
01:50:30,369 --> 01:50:33,371
ja jällegi üsna analüütiline.

1881
01:50:33,389 --> 01:50:36,447
Põhimõisteid esitletakse sarnaselt esimesega.
Mõisteaparaati arendatakse edasi.

1882
01:50:36,969 --> 01:50:41,992
Niisiis peatükid 1 ja 2

1883
01:50:42,199 --> 01:50:45,265
järgmiseks korraks!